1.5 Kokkuvõte

Print Friendly, PDF & Email

Kiriklik lastetöö Eestis on mitmetes kogudustes alguse saanud juba enam kui sada aastat tagasi. Eri uskkondade lastetöös on läbi aegade küll mõningaid erinevusi, kuid ka üsna palju sarnast.

XX sajandi algusveerandi pühapäevakooli tööd iseloomustab avatus kõigile lastele. Pühapäevakoole asutati neisse kogudustesse, kus lastetöö toimimise eest võtsid vastutuse ärksamad koguduseliikmed. Mõnel pool Eestis oli tunda ka mõistmatust lastetöö kui koguduse olulise töövald- konna vajalikkuse suhtes. Okupatsiooni ajal oli kiriklik lastetöö Eestis keelatud ning kriminaalkorras karistatav. Keelust hoolimata toimisid siin- seal nn põrandaalused pühapäevakoolid kodudes, kus lastetöös osalesid ennekõike koguduste liikmete lapsed. Okupatsiooni aja lõpul korraldati kodudes juba mõned Soome kolleegide abiga läbi viidud pühapäevakooli õpetajatele suunatud koolitused, millest võtsid osa erinevate konfessioo- nide lastetöötegijad.

Vahetult enne Eesti iseseisvuse taastamist ja selle järel olid pühapäe- vakoolid taaskord avatud kõigile. Seda perioodi kiriklikus lastetöös võib pidada ka kõige aktiivsemaks pühapäevakooli töö korraldamise ja läbiviimise ajaks. Suur osa Eesti lastest sai sel ajal osa esmasest usuõpetusest ning pühapäevakoolis käimine oli populaarne.

Tänapäeval keskendutakse lastetöös jätkuvalt laste usulisele kasvatusele ja kristlike põhitõdede õpetamisele. Töövormidest on lisandunud lastelaag- rid, erinevad huviringid, laste- ja perepäevad, ühised laste- ja vanadekodude külastused.

Paraku on meie kirikute pühapäevakoolide ajaloos veel väga palju valgeid laike. Käesolevasse peatükki ei õnnestunud kõigilt Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikutelt lastetööd puudutavat informatsiooni koguda. Need, kes kaastöö saatsid, kurtsid aga ajaloolise materjali kasinuse üle. Eriti oluline oleks kirja panna meenutusi nõukogude perioodist, millest on olemas vaid suuline pärimus. Tänapäeval peaks veel alles olema neid pühapäevakoolilapsi ja õpetajaid, kes okupatsiooni aja mälestusi endas kannavad. Jääb loota, et peatükk andis kaasamõtlejale märkimisväärse lugemiselamuse ning põgusa ülevaate ühest Eesti kirikuloo olulisest valdkonnast.

Comments are closed.