• KRISTLIK KODUNE KASVATUS      |       SISUKORD     |       LISALUGEMIST
  • Käsiraamat aitab läbi mõelda oma paarisuhte ja laste kasvatamisega seotud küsimusi läbi kristliku kasvatuse prisma.
         Selles kirjutavad vaimulikud, psühholoogid ja kogemustega kristlased kõikidest olulistest laste kasvamisega seotud teemadest. Muude hulgas küsitakse koos lugejatega ka raskeid küsimusi – lahutusest toibumise, kriisi ning erivajadusega laste kohta. Kindlasti on käsiraamatust abi ka neil, kel omal lapsi pole, aga kes nendega kokku puutuvad.

1. Kristliku kasvatuse teoloogilised põhimõtted

Kasvatamine on kõige ilusam ja tähtsam töö. Eesti ühiskond on kahtlemata edukas materiaalses mõttes, inimesed väärtustavad õigusega oma tööd ja tahavad kõik oma töökohustusi täita. See on õige. Aga kui lapsi sünnib vähe, kas me siis ei väärtusta liiga vähe töödest kõige kõrgemat ja olulisemat? Ehk oleme hoopiski teelt eksinud? Kas professionaalne edu ja karjäär on tõesti väärt, et selle nimel edasi lükata või piirata laste sünnitamist? Karjäär ja tööelu lõpevad, aga lapsed jäävad. Pärast …

Loe edasi

2. Kristlik kodukasvatus

Ei ole ühte retsepti olla kristlik pere. Sellepärast kirjutan selle loo läbi oma kogemuse prisma. Kogemusega võib vabalt teist meelt olla. Aga ehk suudab see ka inspireerida. Olen kasvanud täitsa tavalises, kuigi keskmisest suuremas kristlikus peres. On mitmeid asju, mille eest olen alles palju hiljem õppinud oma vanematele tänulik olema. Nüüd kasvatan ise teoloogist abikaasaga kolme poega. Igaüks oma nägu, oma iseloomuga ja oma unistustega. Oleme hakanud aduma, kui vähe me tegelikult kontrollime nende elu …

Loe edasi

3. Ma olen sinuga koos, et teha sind õnnelikuks

Ilmselt igaühel meist on olemas pangaarve. Palgapäeval rõõmustame, kui sinna lisandub raha, teades, et nüüd saame veidi rahulikumalt poes käia või isegi lubada midagi, mida planeerisime soetada palgapäeva järel. Paljudele meist pole võõras ka see tunne, kui näeme pangaarve väljavõttelt, et ühel kindlal kuupäeval pangalaenu maksmisel läheb teatud summa maha ja numbri ees on väike miinusmärk. Eriti ärevaks läheb olukord siis, kui teame, et maksmise kuupäev läheneb, kuid arvel olev summa on nullilähedane. Siis on …

Loe edasi

4. Isa roll perekonnas

Milline on meie ettekujutus isaksolemisest? Eesti keeles ja meeles taandub isaksolemine tavapäraselt mehe võimele sigitada ja kasvatada järgmist põlvkonda. Keeleajalooliselt arvatakse isa seonduvat mõistega suur (vrdl soome iso). Esiisadel oligi suur kaal, eriti omaaegses maailmas, rääkimata isa rollist ema ja lapse eluloos.

Loe edasi

5. Lapsevanemaks kasvamine

Lapsevanemate koosolekul tuli kord jutuks vanemate vastutustunne ja üks emadest märkis, et ta tunneb, kuidas ema-olemine on tema isiksust mõjutanud ‒ noorusea muretu meel ja soov oma tahtmist mööda tegutseda olid märkamatult kadunud, iga otsust vastu võttes väitis ta end eelkõige lapse heaolule mõtlevat. Kuulajad nõustusid ‒ ehkki mõnigi meenutas kerge nostalgiaga varasemaid seiklusi, tunnistati ometi, et lapsevanem ei kasvata mitte ainult last, vaid ka iseennast. Ettevalmistus vanemluseks algab juba last oodates – ootusaeg on …

Loe edasi

6. Usalduslik suhtlemine lastega

Eesmärk Öeldakse, et lapsed on elu õied. Õied on need, mis toovad meile rõõmu, kui neid vaatame, siis tuleb südamesse imeline rahu. Et õied kaunilt õitseksid, on vaja neid külma ja tuule eest kaitsta, toita ja toetada. Põhiline on, et kõige sellega on hea kiiresti alustada, sest õitsemisaeg on lühike. Kaheksateist aastat tundub alguses nii pika ajana, aga päevad, kuud ja aastad lähevad kiiremini, kui lapsevanem oskab arvata, ja tagantjärgi vaadates saab ainult öelda: „Alles …

Loe edasi

7. Lapse emotsionaalse arengu toetamine

Tunnetest rääkides kasutatakse sageli sõnapaare positiivsed või negatiivsed tunded. See võib luua mulje, nagu oleks osa tundeist negatiivse sildiga, st “halvad” ja niisuguste tunnete kogemine oleks justkui halb või taunitav. Kristlaste seas võivad sellisteks taunitud tunneteks olla näiteks viha ja ärritus või ka hirm või kurbus. Ekslikult seotakse need tunded kristlase ebaküpsuse tunnustega ja tuuakse toetavateks näideteks kontekstist välja lõigatud kirjakohti, unustades, et Jumalalegi pole ärritus, viha, südamevalu või kurbus võõrad tunded. Tegelikult ei ole …

Loe edasi

8. Kuidas pere saab toetada last kooliteel?

Lapse kasvatamine on abistamisele orienteeritud amet. Päeval, mil otsustasite lapse saada, asusite pikaajalisse teenistusse… Armastav hoolitsus on sisemiselt motiveeritud soov oma energiat teisele anda. Armastav hoolitsus on kingitus. Gary Chapman „Armastuse viis keelt teismelistele“ Lapse koolitee on vanematele suur väljakutse just abistamise vallas. On väga vähe lapsi, kes selleks palju tuge ja abi ei vajaks. Esimene, mida vanemad teha saaksid ja tegema peaksid, on lapsele sellise kodu, armastuse ja turvatunde pakkumine, et lapsel oleks jõudu …

Loe edasi

9. Pere, kus vaid üks vanematest on kristlane

Kristlik kasvatus toetub kristlikele väärtustele, mille kasvataja(d) on omaks võtnud teadlikult ja sisuliselt, mitte neid pelgalt formaalsete normide ja reeglite koguna käsitledes. Seega on meil olemuslikult tegemist eeskätt väärtuskasvatusega. Kui nüüd ainult üks lapsevanematest neid alusväärtusi oma sõnades ja tegudes tõepoolest rõhutab ning igapäevases kasvatuses ka nendele toetub, siis hakkab laps peagi märkama erisusi ema ja isa kasvatusreeglite vahel. Vastuolud võivad siin olla suuremad või väiksemad, silmnähtavamad või varjatumad. Kõik sõltub kindlasti ka sellest, kui …

Loe edasi

10. Laps perekriisides

Inimelu on paratamatu muutuste jada. Me peame loomulikuks ja ka vajalikuks kasvamist ja arengut. Siinjuures peame aga arvestama, et see on alati läbi põimunud muutustele omase segaduse ja ka kaotusvaluga. Mõistagi on väga erinevaid muutusi. Mõned neist võtame vastuvaidlematult vastu ja isegi rõõmustame nende üle, teisi muutusi aga sooviksime pigem vältida. Kahjuks ei suuda me alati tagada, et elu kulgeb meie parima ootuse kohaselt. Nii juhtub, et ootamatud või ka etteaimatavad sündmused tabavad meid siiski …

Loe edasi

11. Kahtlused kristlikus usus teismeeas

Usulised kahtlused ja vajadus ümber- või taassõnastada oma usu alused on loomulik arenguosa iga inimese usuteekonnast. Koos muutuva maailma, täieneva jumalapildi ning jumalasuhtega muutub ka see, miks ja mida usume. Piibel kirjeldab uskumist kui teekonda järjest selgema mõistmiseni (nägemiseni), seetõttu ei peaks kahtlustesse suhtuma negatiivselt. Kui mingi periood inimese elukaarest sisaldab kahtlemist suuremal määral, siis on see teismeiga: üleminek lapsepõlve sõltuvuse perioodist täiskasvanuea sõltumatuse perioodi. Kust tulevad kahtlused? Psühholoogilisest vaatepunktist on teismeiga oma identiteedi konstrueerimise …

Loe edasi

12. Hariduslike erivajadustega kooliealise lapse abistamise võimalustest

Viimase 20 aasta jooksul on Eestis palju muutunud. 1990. aastate üldiste suurte ümberkorralduste taustal hakkas muutuma ka Eesti hariduselu. Põhjamaade eeskujul jõudsid kaasava hariduse põhimõtted meie koolidesse ja lasteaedadesse, kuigi põhimõte erivajadustega laps tavakooli ja tavalasteaeda tundus esialgu paljudele pedagoogidele väga võõras ja Eesti haridussüsteemi sobimatu. Praegu on lasteaedades nii eri- kui ka sobitusrühmad, paljud erivajadustega lapsed käivad tavarühmas ja kergemate erivajadustega lastel on võimalik õppida ka tavakoolis, samas on säilinud ka erikoolide võrgustik. Viimasel …

Loe edasi

13. Kristlik perenõustamine

Kristlik perenõustamine hõlmab nii hingehoiu- kui ka teraapiatööd. Eestis ei ole veel kristliku perenõustaja koolitust ega sellele vastavat kutsestandardit, aga kristlikku nõustamist on pakutud mõne koguduse ja üksiku nõustaja juures juba aastaid. Kristliku perenõustamise aluseks on kristlikud väärtused ja nõustaja enda kristlik usk kolmainu Jumalasse. Kiriku perenõustamistöö on ligimesearmastuse praktiline väljendus. Tallinna EELK Perekeskuse töö lähtepunktiks on kristlik inimkäsitlus, mille kohaselt inimene (klient) on Jumala loodud, langenud pattu, lunastatud ja pühitsetud. Perenõustamise kontekstis tähendab see, …

Loe edasi

14. Laste käitumisprobleemid, nende põhjused ja abistamise võimalused

Lastepsühhiaater Piret Aavik on öelnud: “Käitumisprobleemid on nagu “palavik”, millel võib olla palju erinevaid põhjusi. Need leiavad lahenduse ainult sel juhul, kui põhjused ära tuntakse ja vastavalt sellele “ravitakse.” (Aavik 2008). See on väga oluline tõdemus, sest ei ole paha last, kes põhjuseta halvasti käitub. Kindel on ka see, et ole ühtki last, kelle käitumine on alati laitmatu. Aga kui probleemne käitumine on korduv ning häirib oluliselt teisi lapsi ja täiskasvanuid, siis on oluline mõelda …

Loe edasi