Täiskasvanuõpe on üks osa elukestvast õppest. Ei ole võimalik tõmmata päris täpset joont, kust algab täiskasvanuõpe. Vahel seostatakse seda vanusega, vahel sotsiaalsete rollidega, mõnikord sellega, kuidas õppija ise oma identiteeti mõistab. Viimasel juhul eeldatakse, et täiskasvanud õppija ei pea õppimist oma põhiliseks sotsiaalseks rolliks.
Peatükis on eesmärgiks anda lugejale terviklik pilt õppeprotsessi õppijakeskse kavandamise peamistest sammudest ja oskus eesmärgi saavutamisele hinnangut anda.
Käesoleva peatüki eesmärk on aidata lugejatel märgata tüüpilisi probleemsituatsioone nii grupi kui üksikõppija tasemel ning neid lahendada. Keeruka grupi ja raskete õppijate klassifikatsioone on mitmeid ning osaliselt sõltuvad need sellest, millises keskkonnas ja mis eesmärgiga koolitust tehakse. Koguduse töövormides osalevad inimesed vabatahtlikult ning seetõttu ei ole tavaliselt tegu motivatsiooniprobleemiga. Raskete õppijate puhul võib eristada järgmisi isikutüüpe: väga jutukas osaleja (sh targutaja, domineerija) väga vaikne osaleja õppimisvõimetu ehk “lukustatud arusaamadega” osaleja pidevas opositsioonis olev osaleja, kes…
Selle peatüki kirjutaja eesmärk on anda lugejatele ülevaade väikegruppidega seotud täiskasvanuõppe vajalikkusest, ohtudest ning võimalustest. Peatükis kirjeldatakse mõningaid temaatilisi väikegruppe ja tutvustatakse eesti keeles kättesaadavaid materjale. Väikegruppi on raske täpselt defineerida. Siiski võib selleks pidada mingi eesmärgiga ja teatud järjepidevusega kogunevat inimkooslust. Väikegrupi suurus võib varieeruda 3‒4 inimesest kuni umbes 15-ni. Kui grupp on suurem kui 20, ei toimi see enam samamoodi kui väikegrupp ja on tõenäoline, et seal sees hakkavad moodustuma eraldi väikegrupid. Väikegrupi…
Peatükis on eesmärgiks anda ülevaade piibliõppega seotud eesmärkidest, lähenemisviisidest, õppemeetoditest ja ohtudest. Peatüki lõpus on toodud mõned näited piiblikoolide õppekavadest.
Einike Pilli Käesoleva peatüki kirjutajate eesmärk on, et lugeja saab ülevaate peamistest võimalustest, kitsaskohtadest ja lähenemisviisidest koguduse töötegijate väljaõppes.
Ei ole ühte retsepti olla kristlik pere. Sellepärast kirjutan selle loo läbi oma kogemuse prisma. Kogemusega võib vabalt teist meelt olla. Aga ehk suudab see ka inspireerida. Olen kasvanud täitsa tavalises, kuigi keskmisest suuremas kristlikus peres. On mitmeid asju, mille eest olen alles palju hiljem õppinud oma vanematele tänulik olema. Nüüd kasvatan ise teoloogist abikaasaga kolme poega. Igaüks oma nägu, oma iseloomuga ja oma unistustega. Oleme hakanud aduma, kui vähe me tegelikult kontrollime nende elu…