8. Rasked õppijad ja keeruline grupp

Print Friendly, PDF & Email

Käesoleva peatüki eesmärk on aidata lugejatel märgata tüüpilisi probleemsituatsioone nii grupi kui üksikõppija tasemel ning neid lahendada.

Keeruka grupi ja raskete õppijate klassifikatsioone on mitmeid ning osaliselt sõltuvad need sellest, millises keskkonnas ja mis eesmärgiga koolitust tehakse. Koguduse töövormides osalevad inimesed vabatahtlikult ning seetõttu ei ole tavaliselt tegu motivatsiooniprobleemiga.

Raskete õppijate puhul võib eristada järgmisi isikutüüpe:

  1. väga jutukas osaleja (sh targutaja, domineerija)
  2. väga vaikne osaleja
  3. õppimisvõimetu ehk “lukustatud arusaamadega” osaleja
  4. pidevas opositsioonis olev osaleja, kes võib olla ka kiuslik
  5. riiakas osaleja
  6. enesele keskendunud kaebleja
  7. enesele keskendunud kiitleja
  8. isiklikuks muutuv osaleja (nii koolitaja suhtes kui endast rääkides)
  9. pidev teemast eemale juhtija
  10. mittesüvenev osaleja (tegeleb kõrvaliste asjadega)

Seda nimekirja võib jätkata.

Koolituse käigus võib kokku puutuda ka erivajadusega õppijatega (kõnehäirega, kuulmis- või nägemispuudega osaleja). Raskemal juhul on tegu vaimse tervise probleemiga.

Koolitaja jaoks ei ole selle määratlemine, millise probleemiga tegemist on, sugugi kõige olulisem. Kõige tähtsam on meeles pidada, et koolitaja vastutab õppimise õnnestumise ja turvalisuse eest ‒ seda ootavad temalt ka koolitusgrupi liikmed.

Passiivsed õppijad segavad vähem kui need, kes avalikult ja pidevalt teemat mujale juhivad ja ebasobivaid kommentaare teevad. Kui grupis tekib tugev negatiivne emotsioon, saab pärsitud kõigi õppimine.

Grupis võib rahulolematus tekkida siis, kui koolitaja ja grupi liikmete usulised arusaamad omavahel kokku ei sobi. Usulised arusaamad on inimese minapildi ja identiteediga lähedaselt seotud ja seetõttu on koolitatav tihti väga tundlik, kui keegi nendega seotud väljakutse esitab. Sama kehtib ka teiste arusaamade suhtes, mis on inimesele olulised tema enesemõistmise seisukohalt, olgu tegemist perekonna või lastekasvatuse, professionaalse identiteedi või koguduses kaasateenimise küsimustega.

Näiteks oli ühel piiblikoolis osalejal raskusi sellega leppimisega, et Uue Testamendi kaanon kujunes aja jooksul inimeste otsuste tulemusena. Ta vaidles koolitajaga mitu korda ning tundis ennast ilmselgelt koolituspäeva lõpuni halvasti. Järgmisele sessioonile ta enam ei ilmunud.

Grupi liikmed võivad kogeda ebameeldivust ka juhul, kui õpitav materjal on neile liiga raske või liiga kerge. Mõlemal viivad nad oma tähelepanu varem või hiljem mujale. Koolitaja väga pika monoloogiga ollakse küll koguduses tihti harjunud, aga enamasti ei koge õppijad pikemat kui 20-minutilist ühe inimese selgitust inspireerivana. Nende tähelepanu hajub, mis tähendab, et õppimine muutub vähem tõhusaks. Loomulikult mõjutab grupi meelestatust ka teema aktuaalsus ja suhtumine koolitajasse.

Toimetulekustrateegia keeruka õppija ja grupiga toimetulekuks tuleb valida lähtuvalt probleemist, vahel võivad see olla üsna spetsiifiline. Siiski on olemas mõned üldised juhtnöörid, mille järgimisest on abi paljudes rasketes olukordades.

  1. Uuri tulijate motivatsiooni, eelteadmisi ja õppimise eesmärke. See aitab ära hoida selle, et koolitaja räägib ühest asjast, osalejaid aga huvitab hoopis teine. Kui on märgata või teada, et osalejad tulevad teatud emotsionaalse pingega, tuleb see koolituse alguses kohe lahendada.
  2. Leppige kokku reeglid. Enamasti pole täiskasvanud õppijate puhul reeglite kokkuleppimine vajalik. Kui aga grupis tekib pinge ja õppijatega on raske toime tulla, on reeglitest palju abi. Reeglid peaks sõnastama õpperühm ise, koolitaja võib esitada suunavaid küsimusi. Kui väga vaja, võib ka ise mõne reegli pakkuda, aga kõige paremini arvestatakse just ise sõnastatut. Reeglite kokkuleppimine on kindlasti vajalik juhul, kui tegemist on konfidentsiaalse materjaliga. Niisugusel juhul lepitakse tavaliselt kokku, et räägitu äratuntavalt sellest grupist välja ei liigu. Hea oleks, kui kõik väljendaksid oma nõusolekut selle reegliga häälekalt või nähtavalt.
  3. Anna osalejatele võimalus küsida. Nii saad pidevat tagasisidet selle kohta, kas ja kuidas nad kaasa mõtlevad ja õpitavat mõistavad. Võib ka ise küsida näiteks, kas seni räägitu oli mõistetav, kas soovitakse midagi lisada või kommenteerida. Kui on näha, et inimesed tunnevad end ebamugavalt (näiteks väsimuse või palavuse vm tõttu), tasub küsida, kas kõik on hästi.
  4. Usuliste tõlgenduste vastuolu puhul on abi Piiblist või muudest konfessiooni jaoks olulistest autoriteetidest. Sellisel juhul ei ole oluline, kas kõlama jääb koolitaja või koolitatavate arusaam, tähtis on püüda mõista autoriteetseid tekste. Samuti on abi argumenteerimisest ajalooliste allikatega ning oluliste isikute tsitaatidega. Vajaduse korral tuleb inimestele julgelt öelda, et mõnes asjas on mitu võimalust – ühed arvavad nii ja teised naa, mõlemal on oma argumendid. Lõpuks on inimesel õigus teha ise oma otsus. Teatud juhtudel võib mõni osaleja pärast sellist avaldust koolituselt lahkuda, kuid ka see võib olla õppimisteekonna osa.
  5. Väga keerukate üksikosalejate korral on hea lahendus nendega pausi ajal omavahel rääkida. Niisuguses vestluses saab väljendada minasõnumina seda, kuidas osaleja käitumine koolitajale ja kogu grupile mõjub. Osaleja ise ei pruugi oma käitumise mõjust teadlik olla. Teadvustamine loob eeldused valikuks, kuidas oma tegevust muuta. Kui vestlusest ka abi pole, võib paluda inimesel lahkuda. Kui osaleja mõju grupile oli kriitiline, võib ka grupis aja maha võtta ja sõnastada selle, mida märkasid.

Kui mingil põhjusel kontakt grupiga kaob, siis tuleb võtta aeg maha, sõnastada probleem ja selle mõju grupile. Kasu on näiteks grupile valiku ja vastutuse väljapakkumisest (milleni te ise soovite õppeprotsessis jõuda?). Vajaduse korral saab koolitaja uuesti grupile nende esialgseid ootusi ja kokkuleppeid meenutada.

Kommunikatsioon ja õppimise toimumine on Jumala ime. Seepärast on igati asjakohane anda koolitusel toimuv palves Jumala kätte ja kui keset koolitust keeruliseks läheb, on samuti asjakohane vaikselt mõttes Jumala poole ohata. Kui grupiga on raske saavutada rahulikku töömeeleolu, on taas omal kohal vaikne palvehetk, kus Jumalalt abi palutakse. Kristlikul koolitajal on suurepärane abi käeulatuses.

Comments are closed.