Lisa 7. Kuidas hoida lastetunnis distsipliini?

Print Friendly, PDF & Email
  • Läbimõeldud ja puhas ruum. Raske on keskenduda tähtsale, kui ruum on üle kuhjatud asjadega või on tolmune, pime, korratu. Olgu igal ruumis oleval asjal oma kindel koht. Tegevuse lõpu juurde kuulugu ka asjade oma kohale panemine ja koristamine, planeeri selleks aega. Tee koristamisest meeldiv sündmus ja mä
  • Reeglid olgu arusaadavad ja kõigile teada. Pühapäevakooli reeglid olgu kõigile teada ja nähtaval kohal. Korda reegleid aeg-ajalt koos lastega. Küsi neilt, miks kokkulepped on head. Küsi neilt, missuguseid reegleid peaks kehtestama. Arvesta nende ettepanekutega.
  • Valjuhäälset ei kuulata! Ei maksa arvata, et kui sa tõstad häält, kuulatakse sind paremini. Kõik väsivad kergemini ja tunnevad end koormatuna, kui müratase ruumis on liiga kõ Hääle tõstmisest pole siis kasu, parem kasuta mõnd tähelepanu tõmbamise meetodit, näiteks: jäävaikseks ja pane oma nimetissõrm nina peale. Kui see on varem kokku lepitud signaal, teavad lapsed, et ka nemad peavad samuti toimima ja vaikseks jääma. Kui kõik on signaali märganud ning vaikus ruumis taastatud, saab jätkata sealt, kus pooleli jäädi. See meetod korra taastamiseks ei peaks siiski olema ainus vahend, vaid kasutuses erilistes olukordades.
  • Paku võimalusi. Tegevused olgu vahelduvad ning kasuta oma loovust, et korduvatesse tegevustesse tuua erilisust: nt jutustust saab kuulata ka maas lamades, igaüks võib valida oma koha, tund ei pea olema kogu aeg üheülesehitusega. Anna tunni algul lastele teada, mis seisab sellel korral ees, ning anna neile mõnikord võimalus ise tegevuste järjekorda valida. Ära nõua ka kogu aeg absoluutset vaikust, anna lastele võimalusi end välja elada, hõigelda, liikuda. Näiteks, kui mingis tegevuses tähelepanu hajub, püüa laste tähelepanu ning viska õhku õhupall või sulg. Laste ülesandeks on teha kohapeal nii palju hüppeid kui võimalik selle aja jooksul, kuni pall/sulg on maha langenud (variant II –viskaõhku väike pall ja lapsed peavad huilgama täpselt niikaua, kui pall on sulle pihku tagasi kukkunud).
  • Midagi maitsvat. Harv ei ole olukord, kui laps tuleb pühapäevakooli tühja kõ Paku lastele enne tegevuse algust midagi süüa: puuvilju, kurgivõileibu, koogitükk, pähkleid, kõrsikuid. Palu kõige rahutumal lapsel lugeda söögipalve, mõnikord on lapsel vaja vaid veidi tähelepanu ning kogemust, et kõigi vaikse tähelepanu saavutamine võib olla päris keerukas.
  • Kiida!Ära oota kohtumise lõpuni, et öelda, kui tublid olid lapsed. Liiga suur on võimalus, et aeg saab otsa või kiitus läheb meelest ä Kui laps teeb häid otsuseid ja valikuid, täna ja tunnusta kohe. („Väga hea, et sa aitasid mul koristada“,„Küll sul tuli see asi hästi välja!“) Ole tähelepanelik kiites ning jaga oma tunnustus ühtlaselt: kindlasti leiad võimaluse ja põhjuse kiita ka kõige tagasihoidlikumat.
  • Ei mingit avalikku karistust! Avalik karistus ja negatiivne kriitika ei jõua rühma ees pärale–ainus, mida laps tunneb, on häbi või trots, mida on hiljem väga raske positiivseks kujundada. Kui siiski on lahendamata probleeme, korralda tegevus nii, et saaksid lapsega omaette rääkida või külasta teda kodus, räägi vanematega ja uuri, kuidas sa saaksid olukorda parandada nii, et laps end pühapäevakoolis hästi tunneks.
  • Füüsiline karistamine? EI TULE KÕNE ALLA! Hoia oma käed lapsest eemal! Pühapäevakool ei ole koht, kus laps kogeb raputamist või riietest rebimist või midagi hullemat. Püüa ennetada olukordi, mis võiksid sinu enesekontrolli nõnda lõdvendada, et tunned vajadust last sakutada. Vajaduse korral eemalda laps tunnist. Mõtle ka positiivsete füüsiliste reaktsioonidele ning arvesta, et inimeste lähedusvajadus on erinev. Austa laste privaatsust, ära kipu neid nende omapoolse initsiatiivita ülevoolavalt kallistama ja puudutama.

 

Mida teha siis, kui keegi sihilikult ja pahatahtlikult tunni käiku häirib?

  • Küsi endalt, miks ta seda teeb? Kas tal on igav, ebamugav? On tal lahendamata probleeme või vaimulikke küsimusi? Kas leiad abilisi, kes saaks murelapsega intensiivsemalt tegelda, tema kõrval istuda, lisaülesandeid ja lisatähelepanu anda?
  • Sellistes olukordades ei ole abi otsesest isiklikust ründamisest –„miks sa nii teed“, „sa käitud pahasti“. Pigem: „Ma olen kurb, et sa ei kuulnud loo lõppu,…et Mari nutab selle pärast, mida sa talle tegid.“
  • Kiida murelast ka väikeste edusammude eest.
  • Ole aus. Mõnikord me harjume sellega, et kõiges on süüdiühed ja samad lapsed, me eeldame juba, et kui midagi on, siis on süüdi meie murelapsed. Jälgi teraselt olukordi ja suhteid laste vahel ning ära lase end provotseerida.
  • Kui tekivad probleemid, millega sa ei oska toime tulla, otsi abi: räägi oma koguduse õpetajaga, kogenumate lastetöötegijatega, kooli- või lasteaiaõpetajatega, nad võivad oma kogemustega sind aidata. Tasub ka arvestada, et laste murede ja probleemide taga võivad olla kodused probleemid, millest meil aimugi ei ole.
  • Üks lapse suuremaid soove on kuuluda teistega kokku. Mõnikord on laste käitumismured seotud valearvamusega, et erandlik käitumine annab grupi tunnustuse. Kui laps tunneb, et ta on rühmaprotsessidest välja jäänud, on suurem tõenäosus, et ta käitub soovitule vastupidiselt.
  • Nõrk juhtimine. Segased reeglid, ebajärjekindlus, eesmärkideni mittejõudmine või tulemuste puudumine võivad viia laste huvi kadumiseni. Õpetaja peab olema oma eesmärkides kindel, reeglites selge, lastele peavad teada olema ka nende tegude tagajä Reaktsiooni või karistuse puudumine võib viia selleni, et lapsed hakkavad õpetaja taluvuspiiri proovile panema, selleni ei maksa lasta neil minna.
  • Mis meid ümbritseb? Mõnikord kihutab ruumi sisustus, paigutus või valgustus lapsi üles ootamatutele reaktsioonidele. Lastel võib olla ebamugav: liiga vähe ruumi, liiga pime või liiga ere valgustus, nad ei näe oma kohalt toimuvat.
  • Kui laps ei ole kaasatud ja haaratud pühapäevakooli tunni tegevustesse, tekitab ta endale muud tegevust, mis teda haarab. Valmistu hoolega, et lastel ei oleks sinuga igav.

Kuidas tuba sõbralikuks muuta –ideed

  • Küsi lastelt, millist tuba nad tahaksid.
  • Küsi koguduserahvalt ruumi korrastamiseks ja kaunistamiseks abikätt ja annetusi.
  • Pea meeles, et lastetööruumis on vaja ka hoiupaiku ja riiuleid.
  • Ärgu pühapäevakooli ruum olgu liiga ea- või sookeskne („titekas“, plikalik vms).
  • Hoia end tagasi: pühapäevakooli ruum on õpikeskkond, mitte mängu- või magamistuba.
  • Ära karda värve, aga ära pinguta liigselt.
  • Ära maali seinale konkreetseid tegelasi, pigem kleebi pilte või plakateid, mida on lihtne ning odav muuta ja vahetada.
  • Arvesta sellega, et seinu saaks vajaduse korral puhastada.
  • Valgust saab muuta ja pehmendada tekstiili või lambikuplite abiga.
  • Kardinad on hea ja odav kujunduselement.
  • Tekita võimalus laste tööde ja tegemiste eksponeerimiseks.

 

Sageli on lastetööks kasutatav ruum ka muus kasutuses. Leia siiski võimalus lastel mõista, et nad on just sinna ruumi oodatud: kasuta äravõetavat uksesilti, pane ukse kõrvale pühapäevakooli plakat või seo ukselingi külge õhupallid: lapsed peavad tundma, et nad on just sellesse paika oodatud ja see koht on nende jaoks. Kui oled ruumi harv kasutaja, elavda ruumi erksate patjade, laudlina või mõne muu lihtsalt teisaldatava vahendiga.

Sea olulisele ja nähtavale kohale tööplaan, näiteks„pühapäevakalendrina“: joonista suurele paberile nii palju ringe, kui kuus on kokkusaamisi. Ringi ülaossa kirjuta kuupäev ja kohtumise kellaaeg. Kirjuta või joonista ringi paar ergutavat vihjet selle kohta, mis kohtumistel toimub. Jaga infot ka lastevanematele.

 

 

Comments are closed.