Lugu ühest tüdrukust, kelle nimi on Elisa. Ta on väga uudishimulik ja tal on alati väga palju küsimusi kõige kohta. Ükskord oli Elisa koos ema ja isaga puhkusereisil ja nad elasid hotellis. Elisale meeldis mängida ja kõiksugu asju uurida ja puurida. Aga kõige rohkem meeldis talle õues mängida. Ühel päeval oli ta õues mängides end nii mustaks määrinud, et pidi kiiresti pesema minema.
Ema: Elisa vaata, mis sa teinud oled! Riided ja nägu – kõik on must. Kuidas sa siis nii mustaks küll suutsid ennast teha? Lähme nüüd kohe duši alla.
Elisa: Aga emme, mina tahan hoopis mullivanni. Dušš on nii igav. Palun mullivanni!
Ema: Elisakene, ma arvan, et dušist täitsa piisab ja pole sul selle jaoks nüüd mullivanni vaja. Ja dušš on siin täitsa olemas ja see on meile praegu TASUTA. Aga kui sa tahad mullivanni minna, siis selle eest me peaksime palju raha maksma praegu.
Elisa: Kas duši all käimine on tõesti TASUTA?? Kas WC on tasuta? Aga seep? Ja vesi? Kas kõik need asjad meie jaoks on praegu TASUTA?
Ema: Jah, praegusel hetkel on need meie jaoks tasuta. Me ei pea kohe kellelegi raha andma selle eest, et vannitoas seepi kasutame. Aga peale pesu lähme randa!
Elisa: Kas rand on ka TASUTA?
Ema: Jaa, terve ookean on TASUTA, samuti rand ja me saame neid igal hetkel kasutada.
Elisa: Aga kalad?
Ema: Kalad on tasuta ainult sel juhul, kui sa ise seda püüad.
Paar päeva hiljem läks Elisa koos emaga külla. Peolauas küsis ta valju häälega.
Elisa: Kas see õhtusöök on TASUTA?
Ema: Oi appi, kui piinlik. Vaata, asi on nii, et meie ei pea selle eest midagi maksma, sest me oleme külalised. Võib vabalt öelda, et meile on see TASUTA. Aga teised on ostnud selle söögi, nii et see nende jaoks ei ole tasuta. Ja kui meie kutsume külalisi, siis neile on see TASUTA ja meie peame ostma söögid.
Ema tundis, et see selgitus tegi asja veel segasemaks ja paistis, et Rebeka ei saanud ka sellest mitte midagi aru. Ema imestas, et miks Rebeka küll kogu aeg niimoodi küsis?
Elisa: Huvitav, kas täditütar on TASUTA? Kas laul on TASUTA? Kas muru on TASUTA? Aga kas pühapäev on ka TASUTA?
Ema oli segaduses ja hakkas tõsiselt muretsema, et kas nad on kodus äkki liiga palju rahast rääkinud. Nii väike laps ei peaks veel arutlema, kas asjad on TASUTA või mitte. Aga selgus tuli siis, kui nad koos õunu korjasid. Elisa aitas ema ja korjas mahakukkunud õunu. Ema aga leidis, et nüüd on õige aeg selgitada seda TASUTA asja.
Ema: Õun, mis kasvab oma aias on TASUTA. Redel, millega puu otsa ronida on ka TASUTA.
Elisa: Kes see TASUTA on?
Kui Elisa oli niimoodi küsinud, siis ema taipas, et Elisa mõtles, et kõik asjad kuuluvad kellelegi. Aga järelikult kõik need asjad, mis on TASUTA peavad kuuluma kellelegi kõikvõimsale, kelle nimi on TASUTA. Ema silme ette tuli pilt kellestki kõikvõimsast, kellele kuuluvad nii muruplats kui ka täditütred, nii ookean kui ka pühapäevad. Tema on loonud selle ilusa paiga meile elamiseks ja lubab kõikidel seda kasutada. Kes see TASUTA on? See on ju ilmselge.
Ema: See on Jumal!
Elisa: Kas Jumal?
Ema: Just nii, see keegi nimega TASUTA ongi Jumal. Ja see, et ta on kõik meile tasuta andnud ja me ei pea maksma selle eest ja võime lihtsalt öelda „Aitäh!“.“
Palvemõte:
Tänage Jumalat selle imeilusa maailma eest, mis on antud meile TASUTA ja me võime seda koos jagada. Jumal on selle kõik loonud ja meie kätte usaldanud.
Lugu “Tasuta” on kohandatud raamatust “Tulevikumaa”