Küsi endalt:
Kui palju on õppijaid? Kes on õppijad? Laste arv võib muuta mõne meetodi kasutamise võimatuks: väga väikese grupiga on keeruline rühmadeks jaguneda või näidendit lavastada, väga suured grupid kitsendavad samuti meetodi valikut. Tähelepanu tuleb pöörata laste arengu eripäradele. Näiteks eelkooliealised ei jaksa 15 minutit vaikselt istudes lugu kuulata ja siis arutleda, nad tahavad liikuda, teha ja oma käega katsuda.
Milliseid vahendeid ma vajan? Kas mul on vajalikud näitlikud materjalid, kas töövahendeid jagub piisavalt, mida ma peaksin juurde muretsema? Kas kõik töövahendid on tunni ajal kättesaadavad, kas ma oskan neid kasutada? Kas olen valmis improviseerima, kui midagi läheb valesti? Kas mul on vajaduse korral võimalik kasutada mitmeid ruume? Kas mul on vaja abilisi?
Missugused töötingimused mul on? Kui suur on ruum? Kas ma saan seal vabalt liikuda? Kas kõik näevad ja kuulevad oma kohalt? Kas ruu- mis on soe, mugav, õhurikas? Kas ruumis on tähelepanu hajutavaid asju, missugused hääled ja lõhnad on ruumis? Kas kõigil on turvaline?
Mida ma tahan tegevusega saavutada? Kas ma tean, kuhu tahan oma meetodiga jõuda? Kas valitud meetod aitab mind eesmärgile lähemale või hajutab tähelepanu? Missuguseid küsimusi võib lastel tekkida?
Kuidas seda meetodit on varem vastu võetud? Kas seda meetodit on varem kasutatud? Milline on olnud tagasiside?
Kas selle meetodiga ma räägin, näitan või võimaldan osalust? Pea meeles ja arvesta sellega, et inimesed õpivad erinevalt: mõned õpi- vad väga hästi kuulates, teised vaadates, kolmandad kätega tehes. Parim võimalus kõigini jõuda on rakendada ühe teema käsitlemisel erinevaid meetodeid.