Jõulud olid saabunud. Väikeses linnakeses olid tänavad sagimist täis. Kõik inimesed ruttasid kusagile. Mõnel oli vaja veel viimased kingitused osta, teised ruttasid kuuske ostma. Kodudes käis kibekiire koristamine, maja kaunistamine ja toitude valmistamine. Kõigil oli kuhugi kiire ja rutt. Üks väike tüdruk sibas ema käevangus koos emaga veel viimaseid toimetusi tegema. Ema ruttas kiiresti ja tüdruk pidi peaaegu jooksma, et talle järgi jõuda. Ema kiirustas ja pahandas, et tütar ei jõua temaga sammu pidada. Kõik kiired ostud tuli veel teha ja kodus ootasid toimetused. Tüdruk soovis peatuda ja vaadata erinevaid kaunistatud vaateaknaid, uurida, mida inimesed teevad, maitsta pakutavaid jõulutoite ja silmitseda kaunistatud jõulukuuski.
Korraga ütles ema tüdrukule:”Istu siia poe ukse taha pingile ja oota pisut, ma teen ostud ära ja siis saame edasi rutata.”
Ema sisenes poodi ja tüdruk istus pingile. Natukese aja pärast istus tema kõrvale üks mees. Sellel mehel oli suupill käes ja ta istus ja vaatas möödujaid samamoodi nagu tüdrukki. Koos istusid nad vaikides. Korraga ütles tüdruk: “Palun mängi oma suupillil mõnda jõululugu.” Mees pani pilli suule ja hakkas mängima “Püha ööd”. Pillihelid kajasid läbi õhu, täitsid kogu selle piirkonna, kus mees ja tüdruk istusid. Korraga vaibus otsekui kogu linnas rutt ja askeldamine. Mitmed inimesed jäid seisma ja kuulatma. Mõned hakkasid kaasa laulma. Kõik inimesed said kaasa haaratud sellest pillimängust ja laulust. Korraga avanes otsekui taevas ja kõiki inimesi valdas suur, sügav rahu. Otsekui aeg oleks seisma jäänud. Laul helises ja kõik said osa sellest tõelisest jõulurahust, otsekui Jõululaps oleks tulnud maa peale inimeste juurde. Korraga said inimesed aru tõelisest jõulumõttest.
Piiblisalm: “Ingel ütles neile: “Ärge kartke! Sest vaata , ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale, sest teile on täna sündinud Taaveti linnas Päästja, kes on Issand Kristus.” Lk 2; 10,11
Laul: “Mul ära kingi kullasära”