Kuigi 1990. aastate keskel hakkas laste arv pühapäevakoolides vähenema, toimub enamikes Eesti kogudustes lastetöö edasi. Erinevatel uskkondadel on lastetöös pisut erinevad rõhuasetused, kuid peamiseks töövormiks on endiselt pühapäevakooli tunnid.
Eesti Evangeelne Luterlik Kirik
Pühapäevakooli tegevuse põhisisuks on piiblilugude tundmaõppimine ja kristluse põhitõdede tutvustamine. Pühapäevakool on kiriku viis anda lastele kristlikku kasvatust ning pakkuda osadust, õpetada lapsi nägema Jumala tegusid, kogema Tema lähedalolu nii sõnas kui ka palves ja erinevate tegevuste kaudu kandma edasi kristlikke väärtusi.
Pühapäevakool eeldab töötegijaid, kellel on teadmisi, kuid ennekõi- ke armastust laste vastu ning sisemine kutsumus anda edasi kristliku usu lunastavat sõnumit. Kaasajal on võimalik õppida ja ennast täiendada EELK Usuteaduse Instituudi korraldatud pikemaajalistel kursustel, Tartu Ülikoo- lis religioonipedagoogika erialal, Tartu Teoloogia Akadeemias ja Laste- ja Noorsootöö Ühenduse korraldatud kursustel. Paraku on uute töötegijate leidmine probleemiks mitmel pool. Parem on nende koguduste olukord, kus lastetööd enam väärtustatakse ja kus panustatakse nii kasvatustöö arengusse kui ka lastetöötegijate juurdekasvu.
Pühapäevakool ei toimu tänapäeval ainult pühapäeviti, see võib toimu- da ka muul sobival päeval ja kanda huviringi nime. Näiteks võib toimuda koguduse juures laupäeviti kunsti- või mõni muu ring, kus vastavale tegevusele lisaks on ka vaimulik osa. Mõne koguduse piirkonnas korraldatakse kohalikus lasteaias pühapäevakoolilaadne headuse- või hommikutund. On ka kristlikke, koguduse juures tegutsevaid lasteaedu, mis asendavad neile lastele ka pühapäevakooli. Suurtel pühadel või lastele mõeldud jumala- teenistustel tulevad lapsed kirikusse. Mõne koguduse juures tegutsevad lastekoorid, kes teenivad lauluga jumalateenistustel kaasa ning osalevad kristlikel laulupidudel. Lastekoorid (näiteks Hageris) on viinud oma laulu- sõnumiga rõõmu ka kohalikku vanurite turvakodusse.
Nii kogudustes kui ka praostkondlikul tasandil korraldatakse igal aastal mitmes paigas laagreid ja perepäevi ning osaletakse oma panusega koha- likel valla või maakonna üritustel, hoides esiplaanil kristlikku kuulutust ja tehes sel moel misjonitööd. Nii saab kiriklik lastetöö ka kogukonnas näh- tavamaks ja on võimalus kutsuda osalema neid, kes seni eelarvamuslikult on kõrvale jäänud.
Nüüdisajal on lastetöö kõrval oluline rõhutada peretööd. Väikesed lapsed ei saa ise tulla pühapäevakooli, kui vanemad neid ei too. Seepärast on teretulnud pereüritused, kuhu on kutsutud lisaks juba koguduses aktiivselt tegutsevatele peredele ka eemale jäänuid ja neid, kes ei olegi veel kogudusega liitunud.
Kristliku lastetöö minevikule ja tulevikule mõeldes jääb vaid nõustuda peapiiskop Andres Põderiga, kes EELK XXVII kirikukogu 7. istungjärgul 28. aprillil 2009. aastal tõdes: „Kiriku võimekus sõltub esmajoones sisemi- sest motiveeritusest, alles seejärel finantsvahenditest ja organisatsioonist, olgugi viimased väga olulised. Esmane on usuline pühendumine – siis on kirikul tulevikku.”
Jeesus ütleb: „Mis inimeste käes võimatu, on Jumala käes võimalik” (Lk 18:27). Jääb loota, et ikka jätkub neid, kes usaldavad kristlike põhitõdede omandamiseks oma kalleima vara – lapsed – koguduste lastetöötegijate hoolde ning et ka tulevikus on meil pühendunud pühapäevakooli õpetajaid, kes tahavad särasilmselt ajatut evangeeliumi kuulutada ning oma panuse jumalariigi tööle anda.
Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit
2011. aasta alguseks oli liidu lastetöösse kaasatud üle tuhande lapse. Pühapäevakoolis on valdavaks kujunenud kolm vanuserühma: eelkool vanuses 2/3-6 aastat, noorem kooliiga vanuses 7-9 aastat ja vanem kooliiga vanuses 10-11/12 aastat. Sellele järgneb teismeliste töö. Rühmade jaotus kujuneb vastavalt koguduse pühapäevakoolis osalevate laste vanusele ja arvule. Eelkooliealiste rühmas on tavaliselt koguduse liikmete lapsed. Kooliikka jõudes laieneb lapse sõprusringkond ja laps on iseseisvam ning sotsiaal- selt sõltumatum kui eelkoolieas. Eelkooliealiste laste osalemine sõltub lastevanemate huvist, sest üldjuhul laps ise ei otsusta pühapäevakooli mineku üle. Üldiselt ühildab lapsevanem osalemise jumalateenistusel ja lapse pühapäevakoolis osalemise. Need lapsed, kelle vanemad ei käi kirikus, ei satu ka tavaliselt pühapäevakooli.
Käesoleval ajal koordineerib baptisti noorsootööd Liidu Noorstootöö Keskus, mille visooniks on tagada koguduste jätkusuutlikkus ning aida- ta lapsi, noori ja noori täiskasvanuid kasvada kristliku küpsuse suunas. Kristlikku küpsust iseloomustab oskus eristada kristliku õpetuse tuuma, tahe märgata teisi, hoolida ning võtta vastutust nende eest. Oluline on näha elu terviklikuna, kus argine ja vaimulik on ühildatud, kus sõnad ning teod on kooskõlas. Lisaks soovitakse väärtustada oma andeid ja teenida nendega kogudust ning ühiskonda, olles sealjuures armastav ja tõemeel- ne. Jätkusuutlikus koguduses on esindatud erinevad põlvkonnad, kes üheskoos edendavad Jumala riiki tänapäeva maailmas, ületades oma koguduse piire. Tuleviku perspektiivis toimivad kogudused suudavad luua ja arendada traditsiooni, tunnustades seejuures Jumala väge. Jätkuvalt on pühapäevakool väga tähtis koguduse töövaldkond, mis aitab tagada koguduse järjepidevuse.
Eesti EKBK Liidu „Piibliõpetuses” on kirjas: „Koguduse kutsumus on kuulutamine ja õpetamine, mille keskpunktis on Piibli mõistmine meie ajas ja maailmas, ning kogudus vastutab selle eest, et noor põlvkond tuleks usule Jeesusesse Kristusesse.”
Eraldi on esile tõstetud, et laste ja noorte kristlik õpetamine on koguduse jaoks tähtis ülesanne. Ka liidu arengukava kinnitab pühapäevakooli töö väärtuslikkust. Lastetöö prioriteetsus väljendub selles, et jätkatakse üleriigiliste lastepäevade korraldamist. Jätkuvalt toetatakse Eestis ainsa kristliku lasteajakirja Päikesekiir väljaandmist, mis on suunatud pühapäe- vakooli lastele ja nende sõpradele. Lastepäevade programm ja ka ajakir- ja teemad on olulised lastetöö kujundajad. Tähtis on, et liidu tegevusse on kaasatud erinevad põlvkonnad, kes ehitavad silla mineviku, oleviku ja tuleviku vahele. Tänased lapsed võtavad mõnekümne aasta pärast juba suurema osa vastutusest koguduse missiooni täitmisel. Selleks, et kasvak- sid üles vastutustundlikud inimesed, on vaja neid juba lapsena õpetada ja anda eluks vajaminevad oskused. Koguduse perspektiivis täidab suure osa sellest pühapäevakool.
Kokkuvõtteks võib öelda, et pühapäevakooli roll baptisti kogudustes on õpetada lapsi vastavalt nende vajadustele orienteeruma kristlikus usus ja kultuurikontekstis. Pühapäevakool annab õpilastele eeldused kristliku kiriku mõistmiseks ja selle osadusse astumiseks.
Eesti Metodisti Kirik
Metodisti kiriku lastetöö toetub samadele väärtustele, millele metodisti kirik tervikuna. Väärtuste all peetakse silmas hoiakuid ja suhtumisi, mille poole püüeldakse oma isiklikus usuelus ja millest lähtutakse nii kiriku üld- tegevuses kui ka laste- ja noortetöös.
Eesti Metodisti Kirik toetub metodismi teoloogia neljale alussambale. Siin kutsutakse üles hindama ja tundma õppima Piiblit kogu selle mitme- kesisuses ning sügavuses, peetakse lugu kiriku aastatuhandete pikkuse traditsiooni rikkusest, väärtustatakse mõtlemist ning respekteeritakse inimeste individuaalset ja osaduslikku usulist kogemust.
Eesti Metodisti Kiriku põhiväärtused on
- austus – Kolmainu Jumala ja Piibli kui Jumala sõna vastu;
- aktiivsus – innukas osavõtt jumalateenistusest ja koguduse teenimisest, isiklik palve ja piibliuurimine;
- armastus – Jumala ja kaasinimese vastu, hoolivus üksteise suhtes, respekt iga indiviidi kui Jumala näo järgi loodud isiku suhtes, eriline tähelepanelikkus nõrgemate ja kaitsetute suhtes, Jumala armastuse (evangeeliumi) jagamine sõnas ning teos;
- avatus – valmisolek suhtlemiseks ning koostööks teiste kirikute ja hea tahte organisatsioonidega, teeniv meelsus;
- areng – kasvamine pühitsuses ja pidev õppimine;
- autentsus – usuelu ausus ja ehtsus, sõnade ja tegude kooskõla.
Nii lastele kui ka noortele püütakse õpetada, et Jumala sõna on lähtepunkt – vundament, põhjus ja motivatsioon. Aktiivne usuelu on vajalik vaimulikuks juurdumiseks ning osaduslikuks suhteks kirikuga, armastus paneb tegutsema, avatus hoiab ühenduses kaasinimestega ja teiste kiri- kutega ning areng innustab edasi püüdlema. Selles kõiges tahetakse olla ausad, et kiriku kuulutus ja tegelik elu oleksid harmoonias. Eesmärk on kasvatada pühapäevakooli lastest iseseisvaid ja analüüsivõimelisi kristlasi, kes suudavad igas olukorras käituda vastavalt Piibli standarditele ning rikastada piiblilugudega integreeritult laste maailma eakohaste teadmiste, oskuste ja vilumuste pagasiga.
Eesti Metodisti Kiriku lastetööd koordineerib lastetöö koordinaator, kes suhtleb kohalike koguduste lastetöö juhtidega, organiseerib täiendusõpet, teeb koostööd rahvusvaheliste ja oikumeeniliste organisatsioonidega, annab regulaarselt kirikuvalitsusele ülevaate kohalike koguduste tööst, analüüsib laste olukorda kirikus ning sellest tulenevalt viib vajadusel sisse muudatusi arengukavades ja algatab projekte. 2012. aastal on plaanis ühtse metodisti kiriku lastetöö arengukava ja tegevuskava väljatöötamine.
Koostöös metodisti lastetöö toimkonnaga korraldatakse pühapäeva- kooli õpetajatele õppepäevi, üle-eestilisi lasteüritusi ning koordineeritakse õppematerjalide koostamist. Igal aastal on toimunud 1-2 pühapäevakooli õpetajate õppepäeva. Paljud pühapäevakooli õpetajad on lõpetanud EMK
Teoloogilise Seminari või õpivad seal, mitmed omavad pedagoogilist kõrg- haridust ning nende põhitöökoht on koolis või lasteaias.
Igal pühapäeval toimuvad Eesti metodisti kogudustes pühapäevakooli- tunnid. Suurim pühapäevakool on praegu Tallinna koguduses, kus tunnid toimuvad kolmele vanuserühmale ning pühapäevakoolis käivad lapsed vanuses 3-15 eluaastat. Mitmes koguduses toimuvad pühapäevase jumala- teenistuse osana lastejutlused, mida peab kas koguduse vaimulik või ilmikud. Lastejutluste järel lähevad lapsed pühapäevakooli, mõnes koguduses saavad lapsed piibliloo pildi ja joonistustarbed, et pilt oma koha peal ära värvida.
Viimastel aastatel ei ole pühapäevakooli laagreid toimunud, kuid meto- disti kiriku suvekonverentside raames toimub eraldi lasteprogramm, kus leiavad aset piibli- ja meisterdamise tunnid, mängud ja spordiüritused ning muu lastele meelepärane tegevus.
Suuremate lasteüritustena on toimunud üle-eestilised rõõmurallid – lastele suunatud päevad, mis sisaldavad nii vaimulikku osa kui ka muud lastepärast rõõmsat tegevust. Lisaks ülekiriklikele üritustele on mitmete koguduste pühapäevakoolid korraldanud oma paikkonnas koos naaber- kogudustega lastepäevi ning laagreid. Pärnu kogudus korraldab alates aastast 1994 Agape Laste Suvekoole, kus nelja päeva jooksul saavad ümb- ruskonna lapsed kuulda head sõnumit Jumalast, laulda, meisterdada ja mängida. Lapsi on osalenud ligi 100. Lisaks Pärnu koguduse meeskonnale on abiks ka vabatahtlikud USA metodisti kogudustest.
Seitsmenda Päeva Adventistide Koguduste Eesti Liit
Adventkoguduste lastetööosakond otsib võimalusi arendada laste usku alates sünnist kuni 14. aastani. Kui hingamispäevakool annab õpetust reli- gioonist kord nädalas, siis lastetööosakond vaatab last kui tervikut ja otsib võimalusi ning erinevaid teid, kuidas juhtida last Jeesuse juurde ja õpetada talle igapäevastes tegevustes Kristuse järgimist.
Lastetöös järgitakse järgmisi piibellikke põhimõtteid:
- Lapsed on Jumala kingitus. Jumal annab lapsed vanematele erilise märgina armastusest ja isiklikust rahulolust (5Ms 7:13; Ps 127:3).
- Lapsed on ihaldusväärsed. Alates loomisest on Jumal öelnud meile, et saaksime palju lapsi (1Ms 9:7; 5Ms 6:3).
- Lapsed toovad rõõmu ja õnnistust täiskasvanutele. Jumal teeb palju head vanematele nende laste kasvatamise läbi (4Ms 5:28; 5Ms 28:4 ja 11).
- Lapsed peavad saama õpetust, kuidas arendada suhet Jumalaga. Üks suurimaid väljakutseid meile on anda oma lastele edasi usk ja teadmised Jumalasse (2Ms 12:26 ja 37; 5Ms 6:1-7; Õp 22:6).
- Lapsed on Jumalale nii väärtuslikud, et Ta käsib meil neid kaitsta. Vanemad peavad kindlustama oma laste vaimse ja füüsilise turvalisuse (1Sm 20:42; Esr 8:21).
- Jumal armastab lapsi piisavalt, et kindlustada nende vastuvõtlikkus distsipliinile (Õp 3:11-12; 13:24; 19:18; Ef 6:4).
- Jumal naudib laste isiksusi ja iseloome ning Ta palub täiskasvanutel lastelt õppida. Pühakiri märgib ära sellised omadused nagu siirus, inimlikkus, lihtsus ja usaldus, kui kvaliteetsed leiud lastes ning Jumal väärtustab just neid iseloomujooni (Mt 18:3; 19:14; Fl 2:15).
Lastetöö osakonna missioon on suunata lapsed hellalt armastavasse ja teenivasse suhtesse Jeesusega. Adventkirikus loodetakse täita seda missiooni, arendades
- armule suunatud teenistust, milles kõik lapsed võivad kogeda Jeesuse tingimusteta armastust, leida andestust ja vastuvõtmist ning pühenduda Talle;
- kõiki haaravat teenistust, milles väärtustatakse nii teenivaid vabatahtlikke kui lapsi, keda nad teenivad hoolimata rassist, nahavär- vist, keelest, soost, vanusest, võimetest või sotsiaalmajanduslikust olukorrast;
- juhtkonnatööd, kus vabatahtlikud on volitatud, treenitud ja varustatud efektiivse tööga laste heaks;
- teenimisele orienteeritud tööd, kus lastel on võimalus praktiliseks inimeste teenimiseks nende naabruskonnas või linnas; alustades sellise abistamisprogrammiga, võib kujundada nende suhtumist kogu eluks;
- koostööd, kus osakond töötab koos teiste osakondadega, nagu seda on peretöö osakond, hingamispäevakooli osakond, asendusmeeskond ja teised, kes saavad aidata meid meie eesmärkides;
- turvatööd, kus adventkirikud: 1) valivad vabatahtlikke kõrge vaimse ja moraalse tagapõhjaga; ja 2) võtavad kasutusele abinõud, et kaitsta lapsi füüsilise, emotsionaalse ja vaimse kuritarvitamise eest – kirik kindlustab, et kõik legaalsed õigused oleksid kaitstud;
- evangeeliumitööd, kus lastele, kes ei ole kasvanud vaimses keskkonnas, tutvustatakse Jeesuse armastust läbi abistusprogrammide.
2011. aastal toimus lastetöö Eestis 17 adventkoguduses. Seal osales üle 170 lapse, enamus neist olid koguduse liikmete lapsed, kuid oli ka lapsi väljastpoolt kogudust. Õpetajaid on kokku 40.
Igal laupäeval toimuvad hommikuse piiblitunni ajal (kell 10-11) laste- tunnid erinevatele vanuserühmadele vastavalt iga koguduse võimalusele ja vajadusele: 0-3 eluaastat, 4-6 eluaastat, 7-9 eluaastat ja 10-15 eluaastat.
Lastele korraldatakse ka eraldi üritusi. Kevadeti toimub üle-eestiline laste laulupäev. 2011. aastal said laululapsed kokku juba kümnendat korda. Sellel üritusel on osalenud tavaliselt lapsi 40 ringis. Kodukogudustes harjutatakse laule mitu kuud, et kokku tulles anda tore kontsert, kuhu linnarahvas saab laste laulu ja pillilugusid kuulama tulla.
Juba neljandat suve on poistele korraldatud nädalalõpulaagrit, kus poi- sid saavad olla koos isade ja vanaisadega. 2011. aastal oli laager pikem – kolmapäevast laupäevani. Laagris saavad poisid tegelda oma hobidega, õppida midagi uut, sõita kaatriga, teha ise lõkkel süüa jms. Kindel koht on laagripäevadel ka vaimulikul osal.
2011. aastal oli esimest korda ka tüdrukute laager, kus tüdrukud said komme valmistada, suhtlemist õppida, klambreid meisterdada ja patse punuda. Peateemaks oli Estri raamat, millest räägiti hommikustes ja õhtus- tes piiblitundides.
Kogudused korraldavad üritusi jõulude, ülestõusmispühade, emade- ja isadepäeva aegu, kuhu kutsutakse oma sõpru ja tuttavaid. Mõeldakse ka abivajajatele: koos lastega käiakse vanadekodudes ja lastekodudes, kus lauldakse ning korraldatakse muid üritusi.
Eesti Kristlik Nelipühi Kirik
Tänapäeval on Eestis nelipühi kogudusi kokku 32, neist kaks on kurtide ja viis vene kogudust. Lastetöö toimub 20 koguduses. Lasteteenistuse eesmärk on kujundada laste väärtushinnanguid ja õpetada neid kristlikele põhitõdedele ja Jumala armastusele tuginedes elus hakkama saama. Lapsi julgustatakse ehitama ning hoidma suhet Jumalaga, et nad saaksid oma eakaaslaste hulgas olla valguseks ja soolaks.
Enamik pühapäevakooli õpetajaid on pedagoogilise või sotsiaaltöö haridu- sega. Enese täiendamiseks käiakse aeg-ajalt uusi ideid saamas Lastemisjoni, Avatud Piibli Ühingu ja ühenduse Lapsed Eestis korraldatud lastetöötegijate seminaridel.
Tallinna Toompea koguduses on nelipühi kiriku suurim toimiv pühapäeva- kool. 2007. aasta kevadel õnnistati Tallinna koguduse lastetöö juhiks Kris- tiina Vallikivi. 2011. aastal on Toompea koguduses üheksa pühapäevakooli õpetajat. Aastail 2007-2008 toimus Tallinna koguduses 9-12-aastastele lastele nädala keskel Parima Sõbra Klubi. Üritus oli mõeldud lastele, kes tahtsid oma sõpru kogudusse kutsuda. Koos uuriti Piiblit ja arutleti Jumala sõna rakendamise üle igapäevaelus. Alates 2007. aastast tegutseb Tallinna koguduste lastetöötajate toimkond. Koos organiseeritakse ja viiakse läbi laste suurüritusi, kus iga koguduse lastetööl on kanda oma osa. See koostöö on julgustuseks ja ühise visiooni leidmisel suureks abiks. Ühine eesmärk on juhatada lapsi Jumala juurde. Koostöö raames on osaletud Ristitee üritustel
ja vanalinna päevade raames toimunud kirikupäevadel. Tänapäeval tegutseb Tallinna Toompea koguduse juures Kaunite Kunstide Stuudio Loov Impulss. Lapsed osalevad usinasti sealses tegevuses ja rõõmustavad koguduseperet õpitud tantsude ning pillilugudega.
Rohkesti teenimistööd ja rõõmu on lastetööle osaks saanud nelipühi kiriku suvelaagrites. Neil päevil on teenitud lapsi lastetelgis ja korraldatud lastele muid üritusi. Suurt rõõmu on teinud väljastpoolt kogudust tulnud lapsed, kes on hiljem ühinenud pühapäevakooliga.
Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik
Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikus ei saa lastetööd eristada koguduse liturgilisest elust ja muudest tegevustest, milles osaletakse perekondadena. Lapsed kasvavad ristiinimesteks ennekõike mitte usuõpetuse, lasteringide jms kaudu, vaid kristlikus perekonnas ja koguduses. Seepärast ei tähenda erilise lastetöö puudumine tingimata seda, et lapsed ei elaks kirikuelu ja neist ei saaks ustavad koguduseliikmed.
Viimasel kümnel aastal on püütud materjale koguda ja süstematiseerida, kuid töö on jäänud suurelt osalt pooleli. Ilmunud on ka lastele-noortele suunatud trükiseid: raamatud kirikupühadest, jumalikust liturgiast, kiriku- laulust, sakraalesemetest ja pühakutest. Enamiku koostajaks ja väljaandjaks on olnud Eesti Õigeusu Noorte Liit. Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku ajalehe Metropoolia iga numbriga koos ilmub laste lisaleht, peale selle temaatilised lehed või mängud jõuluks.
Jõulud, ülestõusmispühad või muud kirikuaastaga seotud üritused on enamasti koondanud perekondi ja olnud üheks järjekindlamaks ja soositu- maks ettevõtmiseks. Juba aastaid on kirik keskusest lähtuvalt koostöös kogudustega korraldanud jõulupidusid, kus on kohal viibinud metropoliit või teised piiskopid. Peetud on palvus, lauldud laule ja jagatud kommipakke. Nendesse üritustesse on piirkondade kaupa kaasatud kõik kogudused ja võimalikult ka kõigi koguduseliikmete lapsed. Laste jõulupuude idee sellisel kujul pärineb metropoliit Stefanuselt. Tallinnas ja Pärnus on peetud ka perepäevi ja teisi osalt lastele suunatud üritusi.
Alates Eesti Õigeusu Noorte Liidu loomisest 1999. aastal on järjekindlalt peetud laste- ja perelaagreid, milles on alati ka lastele suunatud tegevusi ning lisaks mängudele ja ajaveetmisele võimalus osa võtta teenistustest, palvustest ja vestlusringidest. Keskeltläbi osaleb suvistes perelaagrites 10-15 last. Mõnel pool on peetud ka koguduste lastelaagreid.
Kokkuvõtteks võib öelda, et Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikus on oma või- mete ja eelduste kohaselt lapsi juhatatud usu ja vaimuliku elu juurde, ehkki tuntavat arenguruumi on veel palju.