Lisa 6. Pühapäevakoolitunni kavad

LISA 6. Pühapäevakoolitunni kavad

I.         Hea karjane, Psalm 23

 

Eesmärgid

• Laps nimetab karjaseametile olulisi omadusi ja oskusi.
• Laps kirjeldab karjase mõiste sümboolset tä
• Laps teab, et Jeesus hoolitseb tema eest.
• Laps sõnastab, mille eest tema vastutab.

 

Vahendid

• Madala servaga taldrik pärlite või muude ümarate esemetega (nt supilusikas ja toores muna)
• Ettevalmistatud takistusrada (on kasulik rada enne tundi ka ise läbida)
• Pildid karjastest (nt raamatust “Elu Jeesuse ajal”, Eesti Piibliselts, 2001)
• Psalm 23

 

Tunniülesehitus

1. Õpetaja tervitab kokkutulnud lapsi. Süüdatakse küü

 

2. Kordamööda läbitakse takistusrada. Taldrikut veerevate esemetega võib hoida ainult ühe käega ja ükski asi ei tohi maha veereda. Kui kõik on raja läbinud, vesteldakse kogemustest:

• kas ülesanne oli lihtne/raske?
• mida sa mõtlesid, kui taldrikut hoidsid?
• mis oleks juhtunud, kui mõni pärl/muna oleks maha kukkunud? Mis juhtus, mida mõtlesid/tundsid, kui kukkus?

 

Õpetaja selgitab: ülesanne nõudis keskendumist ja täpsust. Oli vaja olla hoolikas, et midagi katki/kaduma ei läheks.

 

3.Õpetaja tutvustab Jeesuse aja karjaste tööd.

• Karjaseamet oli tugevate meeste amet.
• Karjased pidid väljas olema iga ilmaga.
• Karjased vastutasid oma karja eest.
• Karjane vastutas, et loomad saaksid süüa ja juua.
• Karjane võitles vajadusel metsloomadega (hundid, lõvid jt).
• Infot ja pilte nt raamatust “Elu Jeesuse ajal”. Lapsed saavad vaadata pilte ja küsida kü

 

4. Jooksumäng: lambad-hundid-karjane.

• Väljas pannakse paika mängupiirid, toas nõuab see mäng jooksuruumi. Mängijate arv vähemalt 10–
• Mängijate hulgast valitakse (loositakse) kaks karjasteks ja kolm huntideks. Ülejäänud on lambad. Huntide ülesandeks on lambad“kinni püüda”neid mõlema käega puudutades. Kinnipüütud lammas läheb mängust vä Lammas saab ennast kaitsta sellega, et ta puudutab mõlema käega karjast. Hunt ei saa murda seda lammast, kes on karjasega kontaktis. Siiski võib lammas karjast puudutada korraga ainult 3 sekundiks. Karjane saab hunti kahjutuks muuta: kui ta hunti puudutab, peab see 10 sekundiks paigale jääma. Mängu teeb põnevaks karjase olukord: ta peab korraga nii lambaid kaitsma kui ka hunte ründama. Mängitakse niikaua, kuni kõik on saanud karjased olla.

Pärast sellist mängu tuleb rahunemiseks veidi aega anda.

 

5.Üheskoos valmistatakse seinapilt: karjane lammastega. Iga laps joonistab 1–2 lammast, mis lõigatakse paberist välja ja liimitakse ühisele pildile. Koos joonistatakse ka pildi taust ning keskele karjane.

 

6. Hardushetk

Lapsed istuvad või heidavad mugavalt pikali maha.

Õpetaja loeb (soovitatavalt peast) Psalmi 23 ning lisab sellele järgmised tegevused:

 

• Issand on mu karjane, mul pole millestki puudust.

            Õpetaja viskab õhku paberlitreid või sulgi, laseb need laste peale langeda.

• Haljale aasale paneb ta mind lebama, hingamisveele saadab ta mind; tema kosutab mu hinge.
• Ta juhib mind õiguse rööbastesse oma nime pä

Õpetaja“kõnnib”vasaku käe nimetis- ja keskmise sõrmega laste selga mööda.

• Ka kui ma kõnniksin pimedas orus, ei karda ma kurja, sest sina oled minuga;

Õpetaja teeb pai.

• su karjasekepp ja su sau, need trööstivad mind.

Õpetaja võtab mõnel lapsed kõverdatud käega (nagu karjasekepiga) õlgade ümbert kinni.

• Sa katad mu ette laua mu vastaste silma all;

Iga laps saab midagi maitsvat, mida saab kohe suhu pista, nt viinamarja.

• sa võiad mu pead õliga, mu karikas on pilgeni tä

            Iga laps saab topsi mahlaga.

• Ainult headus ja heldus järgivad mind kõik mu elupäevad ja ma jään Issanda kotta eluajaks.

Õpetaja palub kõigil koguneda ringi ning tehakse üks“grupikallistus”.

 

 

1. Palve

 

Eesmärgid

• Laps nimetab erinevaid palveviise.
• Laps arutleb palve ja palvetamise ü
• Laps koostab eestpalve.

 

Vahendid

• Suur kera lõnga või paela
• Muusika kuulamise võimalus
• Paber ja pliiatsid palveraamatu ettevalmistamiseks

 

Tunniülesehitus

1. Õpetaja tervitab kokkutulnud lapsi. Süüdatakse küü

 

2. Muusika kuulamine: näited eestikeelsetest palvelauludest (nt Crux, EELK Misjonikoor, “Kevadviiside”plaat, vaimulik rahvalaul, vennad Johansonid). Kolm-neli stiililt ja mõttelt erinevat laulu on piisav. Enne ettemängimist tuleb laule esitleda.

 

3. Lugu “Beppo”, B. Imgrund (Vorlesebuch Religion 3. Verlag Ernst Kaufmann. Lahr, 1978).

 

Beppo, 8-aastane Itaalia poiss, seisis künkal ja vaatas taevasse. Ta oli ihuüksi. Kõik teised lapsed olid koolis. Tema oli pärastlõunal luba küsimata koolist ära tulnud. Ta oli käinud poes ja ostnud endale õhupalli, mis ülespoole lendab, sest see on erilise gaasiga täidetud. See maksis Beppole tema kahe kuu taskuraha. Nüüd vaatas ta, kuidas tema kallis õhupall kõrgel väikeseks punktiks muutus.

Kas selleks siis ostetaksegi õhupalle, et vaadata, kuidas nad ära lendavad?

Beppo ei olnud oma plaanist kellelegi rääkinud. Ta ostis palli, sidus nööri külge väikese kirjakese ja lasi palli lendu. Nüüd lootis ta vaid, et kirjake tuules minema ei lendaks. Kirjas seisis:

“Armas Jumal. Varsti sünnib mulle väike vend võiõde. Meie peres on juba kuus last, ja meil on väga vähe raha. Beebi pannakse minu voodisse magama, sest meil pole raha, et talle oma voodit osta. Palun sind, Jumal, tee nii, et me saaksime talle kas või mõne vana voodi. Ma elan Itaalias Arcolas. Minu nimi on Beppo Sala.”

Järgmistel päevadel ei juhtunud mitte midagi. Ainult Beppo pidi pärast tunde kooli jääma, sest ta oli põhjuseta puudunud. Ja ema oli samuti pahane.

Aga nädal pärast kirja saatmist oli Salade juures kuller pakiga.

“Te eksite,”kinnitas Beppo isa, “Me ei ole midagi tellinud. Me ei oota ühtki pakki.”

“Aga siia on ju kirjutatud: perekond Sala,”vastas kuller. “Ja saatja aadressi ei ole.”

“Me ei tunne kedagi, kes meile pakki saadaks. Meie seda vastu ei võta,”jäi isa kindlaks.

Enam ei suutnud Beppo end tagasi hoida: “No teeme selle paki ometi lahti. Siis näeme, kas see on meile või mitte!”hüüdis ta.

Isa lõikas nöörid läbi. Kõik ahhetasid. Pakis olid beebiriided, voodipesu, väike ilus voodike ja madrats, mänguasju… Asjad polnud küll uhiuued, aga Salade perele oli see suur varandus. Ema silmadest hakkas pisaraid voolama.

Saatja aadressi ei olnud kusagil.

Kui kõik väikesi särgikesi silitasid ja rõõmsalt naersid, hiilis Beppo toast välja. Ta kihutas künkale, kust oli õhupalli teele saatnud. Kui ta kohale jõudis, tõstis ta käedüles ja karjus nii kõvasti kui jaksas: “AITÄÄÄH!”

 

4. Vestlus

Kust tuli Beppo perele see saatja aadressita pakk? Miks Beppo lihtsalt kusagil nurgas ei palvetanud? Miks ta kirjutas kirja? Mida ta veel oleks võinud paluda Jumalat teha?

Siin on võimalus rääkida, et mõnele palvele vastab Jumal “jah”, mõnele“ei”ja mõnele“ole kannatlik ja oota”.

Õpetaja räägib lühidalt palvetamisest. Palve on kõne Jumalaga. Palvetada võib igal pool. Inimesed palvetavad erinevalt (kasutada pildimaterjali). Tavaliselt palvetavad inimesed hommikul jaõhtul, söögilauas, aga ka siis, kui on juhtunud midagi erilist, nii head kui halba.

 

5. Eestpalve lõngakeraga

Lapsed seisavad ringis. Õpetaja selgitab, et peale enda vajaduste täitmise palumise on hea palvetada teiste pärast. See annab julgust ja kindlust.

Õpetaja harutab lõngakerast otsa enda pihku ning viskab kera ringis tema vastas seisvale lapsele nii, et lõng kerast lahti hargneks. Kes kera sai, võtab lõngast kinni ja viskab kera edasi kellelegi teisele. Visata ei saa enda kõrval olijaile. Kui kera on juba mitu ringi kõigi käest läbi käinud, on ringi keskele tekkinud lõngast võrk. Lõnga veidi pinge all hoides saab üks laps võrgu peale ronida ja lasta ennast kiigutada. Teised peavad lõngasid kindlalt kinni hoidma. Kordamööda proovivad lapsed võrgus kiikuda. Kui kiikuja vahetub, peab jälgima, et keegi teine (naaber, abiline) lõngad enda kätte võtaks.

 

6. Laulu laulmine või õppimine:“Palu, siis antakse”(raamatust “Päevaviisid”, EELK Pühapäevakooliühendus, 1993, lk 8)

 

7. Palveraamatu valmistamine

Iga laps saab ühe joonistuspaberi lehe. Ülesandeks on välja mõtelda, mille eest Jumalat tänada või mida (või kelle eest) paluda. Lapsed kirjutavad oma palve lehele ja kaunistavad lehe vastavalt oma soovile. Lehed köidetakse kokku raamatuks. Raamatu võib kinkida nt. koguduse juhatusele või nõukogule.

 

8. Lõpupalve

Käepalve.Õpetaja palub lastel tõsta oma parem käsi, peopesa ülespoole.Õpetaja selgitab, et mõnikord inimesed ei tea, kuidas nad palvetama peaksid. Omaenda käsi võib nõutus olukorras aidata. Õpetaja teeb liigutused ette, lapsed kordavad.

1. Pöial püsti–see on pöördumine Jumala poole. Kellega ma räägin, kui ma palvetan? Kuidas pöörduda Jumala poole? Lapsed püüavad leida erinevaid viise palvet alustada.
2. Nimetissõrm enda poole –see on kahetsus. Siin ma olen. Sina tead minust kõike. Aita mind, kui ma olen kurb. Kui ma olen midagi valesti teinud, siis anna mulle andeks.
3. Keskmine sõrm –see on tänu. Missugune sõrm on kõige pikem? See on tänusõrm. Mille eest Jumalat tänada?
4. Sõrmusesõrm–see on eestpalve. Abielus inimesed kannavad neljandas sõrmes kuldset või hõbedast rõngast. See rõngas on märk, et inimesed üksteist armastavad. Mõtle kõigi nende peale, kes sulle tähtsad on. Kas nendega on kõik hästi? Palu, et Jumal neid hoiaks ja aitaks.
5. Väike sõrm–see on palve enda vajaduste pärast. See on sinu isiklike palvete sõrm. Mida sa tahaksid Jumalalt paluda? Mida sa vajad?

Iga sõrme juures annab õpetaja aega mõtiskluseks.