6. Õppimise eelhäälestus. Soojendusharjutused

Print Friendly, PDF & Email

Selleks, et õppijad võiksid tõhusamalt saavutada õppimiseks vajaliku meeleolu ja hoiaku, saab kasutada mitmesuguseid harjutusi, mis loovad turvalise õpikeskkonna ja äratavad osalejates huvi õpitava vastu.

Seesugustel soojendusharjutustel on mitmeid eesmärke. Kui õpirühmas on üksteisele võõrad inimesed, pööratakse soojenduse käigus esmalt suurt tähelepanu tutvumisele mitmete seda hõlbustavate harjutuste abil. Tutvumise eesmärk on luua osalejate vahel usalduslik ja toetav õhkkond, mis on eelduseks turvatunde tekkimisele.

Järgnevalt mõned näited tutvumisharjutustest:

Lihtsaks võimaluseks tutvuda on ringis oma nime ütlemine ja juba nimetatud nimede kordamine. Seda harjutust annab lõbusamaks muuta, kui oma eesnimele lisatakse eesnime esitähega algav omadussõna (näiteks mõnus Mari).

Meeleolukad tutvumisharjutused on ka rivide moodustamised, mille käigus osalejad peavad omavahel suhtlema ja üksteise kohta midagi teada saama.

Rivisid võib moodustada:

  1. osalejate juuksepikkuse,
  2. silmavärvi,
  3. sünnikuupäeva
  4. mingi muu näitaja alusel.

Kui rivi on valmis, on hea lasta teineteise kõrval seisvatel inimestel vahetada paar lauset, et omavahel tuttavamaks saada. Selliseid rivistumisi võib eri parameetrite järgi korrata järjest mitu korda. Kuna lähinaabrid ridades vahetuvad, siis laieneb ka tuttavate ring.

Tutvumiseks ja soojenemiseks sobib ka harjutus, mille käigus palutakse osalejatel ruumis ringi liikuma ja vastutulijaid tervitama hakata. Tervitusi võib etapiviisiliselt muuta.

  1. Esmalt palutakse tervitada ainult pilguga.
  2. Siis sõnaga („tere“).
  3. Järgnevalt käteldes.
  4. Lisaks võib paluda vastutulijaga rääkida paar lauset selle kohta, kuidas on kulgenud tee(kond) siia.
  5. Viimase vahetuse käigus võib paaridel paluda vestelda teemal, milliste mõtete/ootustega on kohale tuldud. Selline harjutus võimaldab tutvumise käigus kaardistada ka osalejate ootusi õppimisprotsessi suhtes.

Heaks soojenduseks ja ühtlasi tutvumisharjutuseks on piltide ja metafooride valimine enda kohta. Selleks on vaja erineva iseloomu ja olukordadega pilte, mille seast osalejad valivad ühe, mis neid sel hetkel kõige paremini iseloomustab.

Eelmisega sarnaneb harjutus, mille käigus palutakse ruumist või õuest tuua kaasa mingi väike ese, mis väljendab midagi osaleja kohta.
Kui õppimine on seotud ka draamameetodite kasutamisega, siis on hea häälestada osalejaid juba alguses draamameetoditega töötama. Ka tutvumiseks sobib kasutada harjutusi, mis on seotud rollivahetusega.

Näiteks võib paluda osalejatel otsida oma isiklike asjade seast (taskust või kotist) ese, millega roll vahetada ning mille läbi midagi rääkida eseme omaniku kohta.

Kuna õppimine eeldab koostööd, siis on selle tekkimisele kaasa aitamine samuti soojenduse eesmärk. Selleks sobivad hästi harjutused, mis on seotud kaaslase järgimise või juhtimisega. Mõned näited:

Osalejad seisavad ringis, iga rühma liige näitab teistele ette mingi liigutuse (mis võib olla seotud ka tema selle hetke enesetundega) ja kogu rühm teeb liigutusi kaasa. Rühmas võib peegeldada veel igaühe näoilmeid ja häälitsusi.

Peegeldamist võib teha ka paarides, kus üks on teisele peegliks ning kumbki saab olla nii peegel kui peegeldaja. Eriti tõhusaks soojenduseks koostöö jaoks on selle harjutuse kolmas etapp, kus ei ole kokku lepitud, kumb paarilistest on peegel, aga sellest hoolimata oodatakse paarilt sünkroonset tegevust.

Koostööks aitab valmistuda ka paarisharjutus “pimeda juhtmine“, mille käigus ühel paarilistest on silmad kinni, ruumis liikudes peab teine paariline oma „pimedat“ juhtima ning hoidma teda kokku põrkamast esemete ja teiste paaridega. Harjutus koosneb järgmistest etappidest:

  1. paariline toetab „pimedat“ küünarnukist,
  2. “pimedat” juhitakse ainult sõrmega puudutades,
  3. “pimedat” juhitakse nime öeldes,
  4. “pimedat” juhitakse ainult kerge häälitsuse abil.

Seesuguste harjutuste tulemusena tekib osalejate vahel lähedasem kontakt, saadakse mitmesuguseid, vahel ka ootamatuid kogemusi, võivad tekkida üllatavad emotsioonid. Pärast harjutuse lõppu on hea kogetut jagada ja põgusalt analüüsida, et tekkinud muljed saaks välja räägitud ega hakkaks segama järgnevat õppimist.

Heaks koostööd ette valmistavaks tegevuseks on väikerühmades mitmesuguste ülesannete täitmine. Näiteid:

Skulptuuride (skulptuurigruppide) moodustamine rühmaliikmetest. Võib paluda luua skulptuuri teemal „Mina ja Piibel“, „Jõulud“ vms.

Rühma liikmeist mingi töötava masina moodustamine. Masin võiks soovitavalt olla ka kuidagi inimestele kasulik.

Nii skulptuuride kui masinate ehitamisele võiks järgneda nende presenteerimine ülejäänud rühmale, tegijatel on hea kuulda ka vaatajate tagasisidet. Samuti võib paluda skulptuuridele panna nimetusi või pakkuda, kus skulptuur võiks paikneda.

Kui õppimise aluseks on töö (pühakirja) tekstiga, siis võib üks soojenduse eesmärk olla õppijate häälestamine teksti lainele. Selleks sobivad harjutused:

  • Assotsiatsioonide loomine teksti (oluliste) sõnade põhjal.
  • Võib paluda, et osalejad looksid ühe teksti sõnaga värsi.
  • Võib luua liigutuste sarja selle sõnaga seoses.
  • Võib kirjutada sõna paberile ja paigutada selle ruumis sobivasse kohta.
  • Võib paluda osalejatel valida tekstist kaks sõna ja seletada nende seost paarilisele.
  • Pantomiim-Alias. Igale osalejale antakse salaja sõna tekstist, mida kehaliste liigutuste abil esitada tuleb, teised peavad sõna ära arvama.

Hea häälestus tööks tekstiga on ka teksti lugemine.

Kui tegemist on tuttava tekstiga siis võib huvi äratamiseks ja mälu ergutamiseks kasutada esmalt ahellugemist, mille käigus iga osaleja ütleb ühe lause, mis viib lugu edasi. Kui mõni osaleja ei oska omalt poolt mälu järgi midagi lisada, võib vahele öelda ka lugu ilmekamaks muutvaid lauseid nagu „…ja parasjagu oli väga palav ilm“, „…ja kõik olid väga väsinud“ vms. Ahellugemisele peaks järgnema teksti lugemine.

Teksti võib soojenduse eesmärgil lugeda korduvalt mitmesugusel viisil:

  • lausete kaupa,
  • lasta osalejatel endale olulistes kohtades kaasa lugeda,
  • eelnevalt jagatud osade kaupa vms.

Kui tekst on võõras, tuleks enne õppimisprotsessi tekstiga kohanemisele kaasa aidata rohkemate harjutuste abil kui vaid ühekordne teksti lugemine.

Mida enam eneseületamist nõudvad ja uusi elamusi pakkuvad on soojendusharjutused, seda enam tuleb soojenduse järel pöörata tähelepanu soojenduse käigus saadud kogemuste jagamisele. Tähtis on nii harjutuste läbiviimise käigus kui jagamisel hoolitseda, et keegi osalejatest ei teeks teisele liiga ja keegi ei tunneks ennast halvasti või ohustatult. Vajadusel võib viidata ka alguses kokku lepitud rühmas töötamise reeglitele. Rühmajuhi ülesanne on tagada rühmaliikmete turvalisus ja toetada igaühe arengut, selleks tuleb õppimisprotsessi juhtida vastutustundlikult ja tähelepanelikult.

Jagamisprotsessis on oluline välja tuua saadud kogemuste tähendus ja väärtus osalejate jaoks ning aidata kogetut seostada järgneva õpiprotsessiga. Seepärast on kasulik soojendusharjutuste valikul läbi mõelda õppimisele seatavad eesmärgid ja valida häälestusetapiks neid eesmärke toetavad tegevused.

Mida vähem eneseületamist nõuab järgnev õppimine, seda vähem tähelepanu on vaja eelnevalt soojendusele pöörata. Alati ei ole tarvis kasutada nii tutvumis- kui koostööharjutusi. Vahel piisab ainult ühest soojendusharjutusest, et õppimist toetav keskkond oleks loodud. Kui aga õppimise käigus eeldatakse õppijatelt sügavamat mõttetööd ja suuremat eneseavamist, siis peab eelnev soojendus olema põhjalikum, sest eelhäälestuse tasemest sõltub otseselt osalejate valmisolek õppetööks ja õppimise tulemuslikkus.

Lisalugemist

Elenurm, T., Pehk, A., Rüütel, E., Tomberg, M., Visnapuu, P. (2001). Loomismäng. Tallinna Pedagoogika Ülikool.

Drozdova, M., Ljulko, E. (2010). Aktiivselt õppimine: kuidas õppida ja õpetada noorsootöös?! Koolitusraport.

Palm, M. (2011). Soojendustegevuse funktsioonid täiskasvanukoolituses. Uurimik. Tallinn: TLÜ andragoogika osakond.

Tuuling, L. (s.a) Sissejuhatus ainesse. Grupi loomine, jäämurdjad, soojendajad. e-õppe materjal.

Pitzele, P. (2008). Bibliodrama: A call to the future.

Schweitzer, A. & Ett, C. (2003). Bibliodrama: Bringing the Bible into play.

Knox, G. 40 Icebreakers for Small Groups

Tillery, L. Icebreakers.

PE Warm up Games 

Icebreakers: the best games and activities.

Icebreakers, Warmups, Energizers, & Deinhibitizers.

 

Comments are closed