4.1. Kiriku lastetöö Eesti Vabariigi seadusandluslik kontekst

Print Friendly, PDF & Email

Millised seadusandlikud raamid piiritlevad kogudustes tehtavat lastetööd? Käesolevas käsiraamatus käsitletakse kiriku lastetööna tegevust kuni 14-aastaste inimestega, Eesti Vabariigi lastekaitseseadus peab lapseks kuni 18-aastast isikut ning noorsootöö seaduses kasutatakse mõistet noor 7–26-aastase isiku kohta. Seega saab ja tuleb kiriku lastetööd käsitleda nii noorsootöö kui ka lastekaitse seaduse kontekstis.

Lastekaitseseadus sätestab nii lapse õigused, vabadused ja kohustused kui ka nende kaitse. Seaduses toodud põhimõtteid tuleks tähele panna ka kiriku lastetöö korraldamisel. Lastekaitseseadust läbivaks põhimõtteks on alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. Selle seaduse kohaselt on igal lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule. Lapsel on mõtte-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus. Igat last tuleb alati kohelda isiksusena, tema omapära, iga ja sugu arvestavalt. Lubamatu on lapse alavääristamine, hirmutamine või karistamine viisil, mis valmistab talle piina, tekitab talle kehalisi kahjustusi või ohustab kuidagi teisiti tema vaimset või kehalist tervist.

Eraldi on välja toodud lapse õigus haridusele, mis arendab välja tema vaimsed ja kehalised eeldused ning kujundab tervikliku isiksuse, sealhulgas: kasvatab lugupidamist vanemate, kaasinimeste, iseenda ja kõige elava vastu; õpetab austama emakeelt, eesti rahvuskultuuri, teisi keeli ja kultuure; valmistab ette iseseisvaks eluks vabas ühiskonnas sallivuse, võrdõiguslikkuse ja inimõiguste austamise vaimus; õpetab hoidma loodust, elukeskkonda ja oma tervist.

Kõnelemine Jumala loomistööst, Jumala pühaduse avaldumisest Tema loodus, inimese vastutusest iseenda, üksteise ja kogu loodu eest, haakub üsna hästi eespool nimetatud põhimõtetega. Kiriku lastetöö pakub nende põhimõtete toetamiseks ja elluviimiseks mitmesuguseid võimalusi. 

Järelemõtlemiseks

  • Oluline on, et seadused ja õpetused ei jääks pelgalt jutuks, vaid muutuksid elu lahutamatuks osaks, hoiakuteks ja neist kantud käitumiseks. Mida tähendab lastekaitseseaduses sätestatud lapse mõtte-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadusega arvestamine koguduse lastetöö kontekstis?
  • Millist jumala- ja inimesekäsitlust kannab kasvatus, mis rajaneb lapse meelitamisel taevaste hüvedega või hirmutamisel põrgu ja Jumala karistusega?
  • Milles võib avalduda lapse alavääristamine?
  • Milliseid võimalusi pakub kiriklik lastetöö lapse õiguste tagamiseks?

Noorsootöö sisuks on tingimuste loomine noore isiksuse mitmekülgseks arenguks, mis võimaldab noortel vaba tahte alusel perekonna-, tasemeharidus- ja tööväliselt tegutseda.

Noorsootöö reguleerimiseks, ennekõike selle aluspõhimõtete ja korralduse suunamiseks on riiklikul tasandil kehtestatud noorsootöö seadus ja huvikooli seadus.

Noorsootöö seaduses on esile toodud järgmised noorsootöö korraldamise põhimõtted:

  • noorsootööd tehakse noorte jaoks ja koos noortega, kaasates neid otsuste tegemisse;
  • tingimuste loomisel teadmiste ja oskuste omandamiseks lähtutakse noorte vajadustest ja huvidest;
  • noorsootöö põhineb noorte osalusel ja vabal tahtel;
  • noorsootöö toetab noorte omaalgatust;
  • noorsootöös lähtutakse võrdse kohtlemise, sallivuse ja partnerluse põhimõttest.

Noorsootöö põhimõtetele tuginedes tuleb korraldajatel tähelepanu pöörata noorte kaasamisele otsuste tegemisse. Oluline on anda lastele ja noortele, loomulikult nende east lähtuvalt, võimalus kaasa rääkida ning vabalt valida, millistes ettevõtmistes nad osaleda soovivad ning kuidas tegevused korraldada nii, et need oleksid huvipakkuvad.

Kiriku ja koguduse kontekstis saab ajalooliselt rääkida pigem uuele põlvkonnale kiriku õpetuse edasiandmisest ja koguduse täieõiguslikuks liikmeks ettevalmistamisest. Väärtustatud on pigem seda, mida õpetada, mitte kuidas seda teha. Tõenäoliselt on siin mänginud olulist rolli ka ühiskonnas ja hariduselus esil olnud õpi- ja õpetamisviisid. Tänasel päeval räägitakse palju õppijakesksusest, terviklikku arengut ja õpitu haakumist õppija elukogemuse ja -kontekstiga. Nendest põhimõtetest lähtudes on vajalik, et tegevuste kavandamisel ja elluviimisel on üha enam kaasarääkimisõigust ka noortel endil.

Järelemõtlemiseks

  • Kas ja kuidas rakendada riiklikult korraldatud noorsootöö põhimõtteid sinu koguduse lastetöös?
  • Millal ja millistesse otsustesse saaks noori kaasta?
  • Millist töölõiku saaks erinevas eas noortele inimestele endile tegemiseks usaldada, millesse neid tegijatena kaasata?

Noorte parem mõistmine ja kaasamine on võimalik juhul, kui omatakse ülevaadet keskkonnast, milles noored elavad. Teise tegurina mõjutab noorsootöö võimalusi noortele antav roll ühiskonnas/kogukonnas. Omaalgatuse toetamine on koguduse kontekstis mõeldav noorte kaasamisena vabatahtlikena kuulutus- ja teenimistöösse.

Osa noorsootööst toimub huvikooli vormis, mille traditsioon on Eestis pikaajaline ning mida täna reguleerib huvikooli seadus. Huvikool on haridusasutus, mis tegutseb noorsootöö valdkonnas ning loob huvihariduse omandamise ja isiksuse mitmekülgse arengu, sealhulgas oma keele ja kultuuri viljelemise võimalused huvihariduse erinevates valdkondades. Ka kiriku laste- ja noorsootööd on selles vormis võimalik korraldada, ent kindlasti eeldab see suuremat panustamist nii inimressurssi kui ka majanduslikesse vahenditesse. Nõudmised töötegijatele ja õppekeskkonnale on sel juhul kindlaks määratud riiklike seadustega ning võrdsed üldhariduskoolile esitatavate nõuetega. Huvikoolidel on võimalus saada rahastust kohaliku omavalitsuse kaudu. Praegu tegutseb niisugune huvikool EELK Pärnu Eliisabeti koguduse juures.

Järelemõtlemiseks

  • Mõtle läbi oma koguduse lastetöö eesmärgid ja ressursid: mis räägib huvikooli rajamise poolt, mis vastu?

Kõneldes noorsootööst koguduste kontekstis, tuleb kindlasti arvestada ka koguduste elu reguleeriva kirikute ja koguduste seadusega. Seaduse järgi on kiriku, koguduse, koguduste liidu ja kloostri põhitegevus oma usu tunnistamine ja viljelemine, eeskätt jumalateenistuste, usuliste koosolekute ja talituste vormis, ning usutunnistusekohane või oikumeeniline moraali-, eetika-, haridus-, kultuuri-, diakoonia-, sotsiaalse rehabilitatsiooni alane või muu tegevus väljaspool kirikule või kogudusele iseloomulikke usuliste talituste ja teenistuste vorme. Konkreetselt lapsi ja noori puudutav osa selles on väike, kuid oluline. Eraldi paragrahvis käsitletakse lapse kuulumist kogudusse: iga isik, kes on vähemalt 15-aastane, võib iseseisvalt astuda koguduse liikmeks või lahkuda kogudusest vastavalt põhikirjas ettenähtud korrale. Noorem kui 15-aastane laps võib kuuluda kogudusse oma vanemate või eestkostja loal. Küll aga pole seadusega keelatud osaleda lapsel koguduse töös.

Koguduse liikmelisus on vabatahtlik ning selles osas on sarnasus noorsootöös osalemisega sarnane. Laiemalt vaadates on sarnane ka noortele suunatud tegevuste eesmärk. Noorsootöö toetab noorte usuliste vajaduste ja väljendusviiside võimalustest osa saamist.

Järelemõtlemiseks

  • Kuidas teavitada lapsevanemaid, kes ise kogudusega seotud ei ole, ent kelle lapsed soovivad osaleda koguduse tegevustes, lastetöö eesmärkidest, sisust ja meetoditest?
  • Kuivõrd eristatakse sinu koguduses tegevusi, mis on suunatud koguduse liikmetele ja väljastpoolt kogudust tulevatele huvilistele? Milles seisnevad need erisused lastetöö kontekstis?

Kiriku lastetöö üks osa on kindlasti erinevate laagrite, matkade ja ekskursioonide korraldamine. Laagrite korraldamine on väga vastutusrikas ülesanne, mistõttu seda reguleerib noorsootöö seadus, jagades laagrid püsilaagriteks, mille üks vahetus on vähemalt kuus päeva ja mis tegutseb üle 60 päeva aastas, ning projektlaager, mille üks vahetus kestab vähemalt kuus päeva ja mis tegutseb kuni 60 päeva aastas. Kiriku kontekstis korraldatakse tõenäoliselt pigem projektlaagreid või veelgi lühema kestvusega laagreid, mille korraldamist seadus ei reguleeri. Projektlaagri pidamiseks on vaja valla- või linnavalitsuse luba, nõuded on kehtestatud ka laagrikasvatajate ja -juhataja kvalifikatsioonile. Lühemate laagrite puhul ei ole luba tarvis taotleda. Samas on väga teretulnud, kui ka lühemate laagrite korraldajate hulgas on vähemalt üks laagrikasvataja ja -juhataja litsentsiga töötegija, see loob eeldused kvaliteetsete lastelaagrite korraldamisele ja läbiviimisele.

Väljasõitude, matkade ja õppekäikude korraldamisel võiks laste turvalisuse tagamisel arvestada nõuetega, mis on analoogse tegevuse puhul kasutusel üldhariduskoolis. Üldhariduskooli vastavaid tegevusi reglementeeriva ministri ringkirja kohaselt peaks 1.–6. klassi õpilaste õppekäigul osalema üks täiskasvanu kümne õpilase kohta ja 7.–9. klassi õpilastel üks täiskasvanu viieteistkümne õpilase kohta. Ka koguduse lastetööd korraldades tasub neid numbreid meeles pidada. Seadused ja normid ei ole välja mõeldud ilmaasjata, lasteüritust korraldades maksab mõelda sellele, keda ja kui palju tuleb korraldamisse ja läbiviimisse kaasata, et planeeritud tegevused õnnestuksid ning nii osalejatel kui korraldajatel oleks neist rõõmu.

Koguduse kontekstis on laiema hulga inimeste kaasamine eriti oluline: nii saab lastetöös tehtav tuttavaks suuremale hulgale koguduseliikmetele, laste kaudu jõuavad kogudusse ka need vanemad, kes muidu kirikus ei käi.

Järelemõtlemiseks

  • Kes on sinu koguduses need inimesed – koguduseliikmed, lapsevanemad või ka väljastpoolt kogudust tulevad professionaalid, kes oleksid valmis väljasõitudel ja laagrite korraldamisel kaasa aitama?

Laste turvalisuse ning igasuguse kirikliku tegevuse usaldusväärsuse ja maine seisukohalt on väga oluline teada ja järgida noorsootöö seaduses noortega töötamiseks välja toodud piiranguid. Nende eesmärk on ära hoida, et noortega vahetult töötavaid isikuid ei oleks karistatud või neile ei oleks kohaldatud sundravi karistusseadustiku nende paragrahvide alusel, mis käsitlevad orjastamist või seksuaalse enesemääramise vastaseid süütegusid. Seda, kas inimesel on piirang noortega töötamiseks, peab kontrollima tööandja enne inimese töölevõtmist, seda ka vabatahtliku töötaja puhul.

Lisaks eespool mainitule on Eesti alates 1991. aasta 26. septembrist ühinenud ka ÜRO Lapse õiguste konventsiooniga, mille kohaselt mõistetakse lapse all „iga alla 18-aastast inimolendit“. Kiriku lastetöö seisukohalt on oluline selles dokumendis määratletud põhimõte, et igasugustes lapsega seotud toimingutes tuleb lähtuda eelkõige lapse huvidest. Eraldi on käsitletud ka lapse usulisi eelistusi ning vajadusi. Öeldakse, et lapse mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadust tuleb austada.

Järelemõtlemiseks

  • Kõrvuta lapse mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabaduse austamise nõuet ning kirikute ja koguduste seaduse sätet, et alla 15-aastase lapse õiguse üle kuuluda kogudusse otsustab lapsevanem või hooldaja. Millist nõu peaks lastetöötegija andma 14-aastasele noorele, kes soovib liituda koguduse noortetööga, kuid kelle vanemad on selle vastu?

Comments are closed