4.2. Lastetöötegija amet, ettevalmistus ja nõustamine

Print Friendly, PDF & Email

Lisaks noorsootöö ja koguduse elu korraldust reguleerivatele õigusaktidele on oluline silmas pidada, et inimesed, kes noortega töötavad, omaksid tööks vajalikku ettevalmistust. Siin on koht ka varasematel kogemustel ning tegevusele seatud eesmärkidel. Sageli on just viimased määravaks meetodite valikul. On arusaadav, et pühapäevakoolides noortele pakutav on erinev avalike teenustena noortele pakutavatest tegevustest. Teisalt on noorsootöö tulemusliku korraldamise seisukohalt igal juhul oluline, et noortele oleks tagatud adekvaatne teave sellest, milliseid võimalusi pakutakse, kui seegi, et toetataks noorte kaasatuse ning osalusmotivatsiooni tõstmist.

 

Lastetöötegijad on Eestimaa kirikutes enamjaolt vabatahtlikud, see tähendab, et nad teevad oma tööd vabast tahtest, saamata selle eest tasu. Meie kirikutes ei ole lastetöötegija ametinõuded üheselt fikseeritud – see, kellele lastetöö tegemine koguduses usaldatakse, on enamasti koguduse vaimuliku otsustada. Niisiis ei saa otseselt rääkida lastetöötegija ametist või kutsest, mille puhul eeldatakse kindlaks määratud haridust ja selle tulemusel omandatud teadmisi, oskusi ja hoiakuid, nagu see on kehtestatud näiteks üldhariduskoolides ja lasteaedades töötavatele õpetajatele.

Siiski võime öelda, et vabatahtlik panustamine kirikuellu on tihedalt seotud arusaamisega kõigi usklike preestriametist. Toivo Pilli nendib oma artiklis, et üldine preesterlus tähendab kristlase vastutust teha eestpalveid, teenida Jumalat ja kaasinimesi, muuta Sõna nähtavaks ja kuuldavaks.

Augsburgi usutunnistus räägib vaimulikuametist kui kutsumusametist, mille puhul on oluline nii sisemine kui ka väline kutsumine. Teoloogiliselt on tegemist sisemise kutsumusega, mis on Jumala and ja mille kaudu Jumal on kutsunud inimese kirikutööle. Teisalt on tegemist ametisse kutsumisega, mille puhul kutsujaks on kogudus.

Lastetöö tegemine ei eelda ordinatsiooni, ent ometi saab siingi rääkida kutsumusest ja koguduse kutsest ning läkitatusest teatud ülesannete täitmisest koguduses. Ühelt poolt tuleb kutsumusameti puhul alati rääkida konkreetse inimese konkreetsetest annetest ja oskustest, mida rakendatakse mõnes kirikutöö valdkonnas, teiselt poolt on iga töötegija osa suuremast tervikust. Nõnda on iga lastetöötegija tegevus koguduses ühelt poolt tema isiklik teenimine ja vastutus Jumala ees, teiselt poolt on tegemist osaga koguduse ühisest teenimistööst.

Meie põhjanaabrid on seetõttu sõnastanud teiste kiriku töötegijate hulgas ka lastetöötegijate kutsepädevusi. Soome luterliku kiriku kirikuvalitsuse poolt vastu võetud dokumendis Kiriku töötegijate põhioskused 2010 on lastetöö põhilise ülesandena sõnastatud kristliku kasvatuse ja usulise arengu toetamine, samas rõhutatakse aga ka lapse tervikliku arengu toetamise vajalikkust ning lapse vajadusi ja iga arvestava kasvukeskkonna loomist. Esmase sihtgrupina nimetatakse lapsi ja peresid. Väärtustatakse erialaseid teadmisi; oskust teha koostööd kõigiga, kes samaealiste lastega tegelevad; juhtimis- ja suhtlemisoskusi. Kiriku lastetöö osaks peetakse erialast enesetäiendamist ning isiklikku arengut kiriku lastetöötegijana.

Dokumendis jagatakse lastetöötegija põhilised teadmised ja oskused neljaks valdkonnaks:

  1. vaimuliku kasvu toetamine;
  2. pedagoogika;
  3. kogukonna- ja ühiskonnatöö ning
  4. juhtimine ja arendustegevused.

Kuigi eespool kirjeldatud mudel pärineb kontekstist, kus koguduse lastetöötegija on professionaal ja omab oma tööks spetsiaalset ettevalmistust ning enamasti töötab põhikohaga kirikus, tuleb ka Eesti kontekstis, kuigi siin on tegemist vabatahtliku tööga, arvestada neidsamu põhimõtteid ning koolituste korraldamisel jälgida, et lastetöötegijatel oleks võimalus saada koolitust kõigis nimetatud valdkondades. Laste- ja noorsootöö tegijaid koolitavad kirikud enamasti oma õppeasutustes või laste- ja noorsootöö organisatsioonides.

Tõenäoliselt on kogukonda ja ühiskonda ning juhtimist ja arendustööd puudutavad teemad sellised, mis puudutavad sarnaselt kõigi kirikute kõiki töötegijaid ning millest on otstarbekas korraldada koolitusi erinevate kirikute koostöös. Teisalt on väga oluline, et inimesed saavad ka oma konfessiooni õpetust ja identiteeti puudutavaid teadmisi, neid seevastu on otstarbekas õpetada ühiselt kõigile ühe konfessiooni töötegijatele.

Koguduse ilmiktöötegijate juhtimist ja koolitamist võib teoloogiliselt tõlgendada kui inimese vaimuandide väljakujundamist, koguduse juhi ja vaimuliku ülesanne on tingimuste loomine, julgustamine ja motiveerimine selleks, et inimene saaks oma vaimuande koguduses rakendada.

Järelemõtlemiseks

  • Milliseid pädevusi peaks sisaldama Eesti oludele kohane vabatahtliku lastetöötegija kutsestandard?

Lastetöötegijate ettevalmistamine ja pidev täiendamine koolituste kujul on üks eeldus kvaliteetseks tööks, kuid sama oluline on ka inimese enda vaimulik kasvamine ning talle pakutav mentorlus. Arvestades seda, et lastetöötegija võib olla mõnel juhul olulisim inimene, kes lapse usulistele vaadetele ja praktikatele mõju avaldab, on äärmiselt oluline, et pöörataks tähelepanu ka töötegija enda usulisele identiteedile ja praktikale. Mõnes koguduses korraldatakse lastetööd pühapäevase jumalateenistuse ajal, sel juhul on äärmiselt oluline, et töötegijaid oleks rohkem kui üks ning tegutsetakse teatud graafiku alusel, et ka töötegija pääseks jumalateenistusele ning ei jääks koguduse osadusest eemale. Oluline on, et töötegijatel oleks võimalik reflekteerida nii oma kasvamist töötegijana kui ka kristlasena. Töö erinevate tõekspidamistega ja erineva spiritualiteediga kodudest pärit lastega võib lastetöötegija ette tuua hulga usulisi ja eetilisi küsimusi. Oluline on, et nende küsimuste tekkimist ei kardetaks ning nende üle oleks võimalik arutleda kolleegide ja koguduse vaimulikuga.

Järelemõtlemiseks

  • Millist toetust ja abi vajad oma töös lastetöötegijana?
  • Kelle käest saad sina küsida erialast ja vaimulikku nõu, mida vajad lastetöötegijana?

Vabatahtlike töötegijatega professionaalse ja kvaliteetse lastetöö korraldamine on kogudustele ja kirikutele väga suur väljakutse. Sellele vastamiseks tuleb lastetöö tegevused ja eesmärgid, töötegijate koolitus, juhtimine ning erialane ja vaimulik nõustamine või mentorlus, ressursid ning koostöövõimalused väga hoolikalt läbi mõelda ja planeerida, seda nii kogu kiriku kui ka iga koguduse tasandil eraldi. Niisugune töö loob head eeldused pühendunud ja loova töötegijate meeskonna tekkimisele ning lastetöö jätkusuutlikkusele koguduses.

Comments are closed