3.5. Kuidas tundi üles ehitada?

Print Friendly, PDF & Email

Kui õppekava on koostatud ja õpisisu valitud, on aeg mõelda tundide ülesehitusele ning sellele, millistes osades milliseid meetodeid kasutada. Lähtuvalt inimese õppimise loogikast, soovitatakse tund üles ehitada kolmeosalisena:

■ häälestamine, eelteadmiste ja eelnevalt õpitu meenutamine;

■ uue õppimine ja selle tähenduse mõistmine;

■ kinnistamine – kordamine ja refleksioon.

Kõik tegevused peaksid olema seotud tunni teema ja eesmärgiga. Lihtsalt mängida, sellepärast et lapsed on väsinud, ei ole mõtet. Kõrvaline mäng juhib tähelepanu kõrvale ja pärast läheb tükk aega, et lapsed uuesti tunni teema juurde tagasi tuua. Seetõttu tuleb kõiki tegevusi hoolikalt valida ja ette valmistada, et need aitaksid õppimisele kaasa.

Järgnevalt on pakutud tunni erinevate osadega sobivaid õppemeetodeid, millest mitmete kohta on käsiraamatus info olemas, teiste kohta leiab lisamaterjali viidatud kirjandusest.

Häälestamine.
Tunni alguses ehk häälestuse osas sobivad näiteks järgmised õppemeetodid:

■ eelmise tunni sisu meeldetuletav ideekaart või ristsõna;

■ tunni teema kohta tehtav ajurünnak (kõik, mis seostub selle teemaga);

■ tunni teemaga seotud assotsiatsioonide kujutamine ja nimetamine või joonistamine;

■ võtmesõnadega seotud kujundlikud assotsiatsioonid;

■ tunni teemaga seotud probleemi püstitamine ja sellega seotud ajurünnak;

■ ristsõna tunni teemal;

■ vestlus eelmise tunni teema meeldetuletamiseks;

■ mõistatused ja mängud, mis tunni teemasse aitavad sisse elada;

■ kui uues tunnis õpitav teema on õppijatele mingil viisil eelnevalt tuttav, võib kasutada meetodit „Enne ja nüüd”, kus õpilased saavad (valikvastustega) küsimustega testi, mida nad täidavad enne teema käsitlemist ja vaatavad uuesti üle tunni lõpus. Neil tekib õpitava vastu huvi, kui nad märkavad, et ei tea tunni alguses kõiki vastuseid.

Näide. Häälestamine teemal “Jumal valib Simsoni”

Ristsõna, mille küsimused on koostatud eelnevalt õpitu kohta. Ristsõna vastusest selgub isiku nimi (SIMSON), kellest tunnis juttu tuleb.

 

Ristsõna on joonistatud tahvlile ja õpetaja loeb küsimuse ja õigesti vastanu saab vastuse ise tahvlile kirjutada. Teine võimalus on, et lapsed lahendavad seda aja peale üksi või väikestes võistkondades.

Uue õppimine

Teise, uue õppimise ja selle tähenduse mõistmise faasi sobivad:

■ illustreeritud jutustamine, milles lapsed saavad mingil viisil osaleda;

■ paaris- või ahellugemine kooliealiste lastega (näiteks iga laps loeb tekstist kaks lauset või lõigu);

■ mosaiik-meetod, milles iga väike rühm õpib ühe osa tunni materjalidest ja siis õpetab teisi. Rolle vahetatakse, kuni kõik on õpetanud kõiki ja koos saadakse terve lugu kokku. Väiksemate lastega võib anda igale rühmale erineva pildi või koomiksite jupi, mida nad siis teistele näitavad ja jutustavad;

■ teadmiskategooriate moodustamine;

■ INSERT-meetod.

Kinnistamine

Kolmandat, kinnistamise ja refleksiooni osa toetavad järgmised meetodid:

■ idee- või mõistekaart;

■ luuletuse kirjutamine õpitust;

■ arutlus, diskussioonivõrk;

■ töölehed, kus on vaja kas kirjutada, küsimustele vastata või väiksemate puhul värvida;

■ valikvastustega testid (kontrollivad õpitu tähelepanemist).

Refleksiooni võimaldavad nii ühised mängud, kui individuaalselt lahendatavad ülesanded töölehel, näiteks:

■ ühenda küsimus ja õige vastus (teema: Joosua);

■ kirjuta väite taha, kas õige või väär (teema: Noa laev);

■ pane kokku pusle (pildil oli Saulus/Paulus Damaskuse teel);

■ leia pildilt neid asju, mida Joosua ajal ei olnud;

■ võistkonnamäng „Kleepunud laps” (kaks last on seina külge „kleepunud” ja võistkonna õige vastus õpetaja esitatud küsimusele vabastas kleepunud lapse käe või jala);

■ piiblisalmide päheõppimisel kustutatakse järjest sõnu tahvlile kirjutatud salmist;

■ meisterdamine vastavalt teemale, näiteks Noa laev: kolmel viisil paberist laevukese voltimine, vms.

Loomulikult on tunni eri osades kasutatavaid meetodeid oluliselt rohkem. Eespool toodud loetelu illustreeris põhimõtet, et eri tüüpi meetodid sobivad erinevatesse kohtadesse tunni kulus.

Tunni ülesehitusel on hea järgida loogikat, et mida nooremad lapsed, seda enam vaheldust nad vajavad ja seda lühemad peaksid olema üksik- tegevused. Teine põhimõte, millest õppijate õppimisest hooliv õpetaja lähtub, on õppijate aktiivse kaasategemise võimalus. Kolmas põhimõte on, et kõige olulisemaid asju tuleb kindlasti mitu korda ja mitmel viisil üle korrata.

Järgnevalt on toodud näited eri vanusegruppide tundide ülesehitusest ja sellest, millega selle käigus tuleb arvestada.

Tunnikava mudel eelkooliealistele lastele

Eelkooliealistele lastele on oluline teatud rutiin, mis tähendab, et tunnist tundi korduvad mingid kindlad tegevused. Korduvad tegevused aitavad lastel mõista, millal tund algab ja millal lõpeb, millal on laulu aeg ja millal palve aeg. See muudab tunni väiksematele lastele turvaliseks.

Tunni kava

Häälestamine

■ Tere tulemast! Kogunemise ja kohanemise aeg, aega 5 minutit.

■ Laul „Nüüd on pü-pü-pü-pühapäev, mina pühapäevakooli läen” ja lühike palve, kokku 3 minutit.

■ Meisterdamine – iga laps teeb ühe rõõmsa ja ühe kurva näo, aega 7 minutit.

Uue õppimine

■ Piiblilugu – õpetaja jutustab loo ja lapsed näitavad nägusid, vastavalt sellele, kas loetu teeb nad kurvaks või rõõmsaks. Õpetaja võib anda märku, millal on aeg nägu näidata. Aega 7 minutit.

Kinnistamine

■ Loo kordamine õpetaja suunavate küsimuste abil, kokku 5 minutit.

■ Teemakohane laul, aega 3 minutit.

■ Liikumismäng, kokku 10 minutit.

■ Teemakohase pildi värvimine või meisterdamine, aega 10 minutit.

■ Põhiteema kordamine pilte vaadates, kokku 5 minutit.

■ Lõpupalve ja lõpulaul, kokku 5 minutit.

Näide. Erinevad tunnikava näiteid

Näide. Tunnikava “Vaprad lapsed”, 7-9-aastastele

Tunni teema: Jumal annab meile julgust Tema tahtmist täita Piiblitekst: Mirjam hoolitseb oma venna eest (2Ms 1:22-2:10)

Õpiväljundid. Tunni lõpuks lapsed…

  • teavad, kuidas Moosese õde Mirjam kaitses oma väikest venda ning mõistavad, et selleks on vaja julgust
  • nimetavad asju, mida nad võivad teiste heaks teha
  •  mõistavad, et Jumal annab neile vajaduse korral julgust teha Tema tahtmist.

Häälestamine

  • Tere tulemast! Kogunemise ja kohanemise aeg, 5 minutit.
  • Tunni teemasse sissejuhatav mäng.

Uue õppimine

  • Üheskoos Piibli lugemine: Psalm 33:11.
  • Piibli uurimine, millel on järgmised osad:
    • Vapper Mirjam. Lapsed kuulavad jutustust, kuidas Jumal andis Mirjamile julgust rääkida kuninga tütrega, et väikesele Moosesele muretseda lapsehoidja.
    • Erilised mõtted. Lapsed joonistavad või räägivad oma julgetest ideedest, kuidas teisi aidata.

Kinnistamine

  • Meisterdatakse vapruse medalid, mõistes, et Jumal aitab neid, kes Tema plaane täide viivad.
  • Kokkuvõte ja palve

Näide. Tunnikava “Mida uskuda”, üle-10-aastastele

Tunni teema: Kuidas usk alguse saab ja levib. Piiblitekst: Jeesuse esimesed jüngrid (Jh 1:35D51\ Rm 10:9,14:17)

Õpiväljundid. Tunni lõpuks lapsed…

  • mõistavad, et Jeesus kutsub inimesi end järgima
  • analüüsivad, kas nad ise on Jeesuse järgijad
  • teavad, et nad võivad kutsuda ka teisi Jeesust järgima.

Kuldsalm: Matteuse 10:32 “Igaüht nüüd, kes mind tunnistab inimeste ees, teda tunnistan ka mina oma Isa ees.”

Häälestamine

  • Tere tulemast! Kogunemise ja kohanemise aeg, 5 minutit.
  • Tunni teemasse sissejuhatav mäng. Õpetaja kasutab paberist välja lõigatud ja volditud inimketti, mis on omavahel kätest koos. Jutustuse ajal lastakse voldikust üksteise järel inimfiguurid lahti, kuni saadakse pikk kett.

Uue õppimine

  • Piiblijutustus Johannese 1:35-51 järgi.
  • Kuldsalmi õppimine: Matteuse 10:32.
  • Meisterdamine. ;oos lugemine ja oma inimketi tegemine ning figuuridele nimede kirjutamine: kellelt kuuldi esimest korda Jeesusest, enda nimi ja kellele võiks ise Jeesusest rääkida.

Kinnistamine

  • Vestlus Jeesusest kõnelemise võimalustest. Nii nagu inimesed on erinevad, on ka nende teed Jumala juurde erinevad. Tähtis pole see, kuidas me Jumala juurde jõuame, vaid et me sinna jõuame. Aga meil on ka õigus küsida ning kahelda. Abistavaid küsimusi: Kuidas rääkida teistele? Kas keegi on rääkinud ja millise kogemuse ta sai? Mis mind takistab?
  • Piiblisalmi õppimine telefonimängu mängides. Istutakse reas ja Beldakse salm sosinal oma parempoolsele naabrile. Lõpuks ütleb viimane kõva häälega salmi, mis temani jõudis. Mängida võib niikaua, kuni salm tuleb enam-vähem välja või päris ilma vigadeta.
  • Kokkuvõte ja palve

Näide. Tunnikava “Noa”, 7-9-astastele

Tunniteema: Noa kuulekus Jumalale

Piiblitekst: 1 Moosese 6D9: 17

Õpiväljundid: Tunni lõpuks lapsed…

  • mõistavad, et sõnakuulmatus võib põhjustada õnnetust
  • saavad Noa loo näitel aru, et Jumal saab aidata, kui Talle kuuletutakse.

Häälestamine

  • Tere tulemast! Kogunemise ja kohanemise aeg, 5 minutit.
  • Avapalve
  • Arutelu
  • Näita lastele mõnda hoiatusmärki (näiteks vt liikluseeskirjast) ja arutlege, kus lapsed on märki kohanud ja mille eest see võiks hoiatada. Milliseid märke lapsed veel teavad (näiteks “Laps autos”, “Kuri koer”, “Eravaldus”, “Uppumisoht”, “Seis”. Kõrgepinge”).
  • Piibel räägib meile inimestest, keda Jumal hoiatas saabuva ohu eest. Üks neist oli Noa, kes kuuletus Jumalale ning ehitas mitmete kambritega kolmekorruselise laeva, millel oli vaid üks aken ja üks uks (1Ms 6:16). Miks Noa sellise laeva ehitas? Mis te arvate?

Uue õppimine

  • Õpetaja kokkuvõttev jutustus 1 Moosese 6-9:17 põhjal. Abimaterjaliks võivad olla pildid Noa laevast.
  • Ahellugemine 1 Moosese 9:11D17. Õpilased loevad igaüks ühe salmi.
  • Kokkuvõte ja palve
  • Kinnistamine

 

Näide. Otsustusmäng”Tõde või vale”

Vajalikud vahendid: kartongist punane ja roheline ruut või sõõr

Lapsed jagatakse kahte rühma ja pannakse istuma üksteise poole seljaga. Iga rühma ülesanne on otsustada ja vastava värviga märku anda, kas õpetaja esitatud väide on tõene või väär. Roheline värv tähistab tõest ja punane vale väidet. Väära väite puhul peavad rühmaliikmed suuliselt väite parandama.

Väited:

  • Jumal hävitas maa ja kogu loodu, sest inimesed olid kurjad ja vägivaldsed (T).
  • Noa leidis Jumala silmis armu, sest tal oli ilus pikk habe (V. k, sest ta oli vaga ja õige mees).
  • Noal oli kolm poega: Seem, Haam ja Jaafet (T).
  • Noa ehitas veeuputusest pääsemiseks suure tünni (V., … ehitas laeva).
  • Noa viis laeva kõik linnu- ja loomaliigid, igaühest kaks isendit: emase ja isase (T).
  • Noaga koos tuli laeva 20 inimest: Noa pereliikmed ja mõned head naabrid (V., … laeva tuli 8 inimest: Noa, tema naine, nende kolm poega ja poegade naised).
  • Vihmasadu kestis 40 ööpäeva, nii et veeuputus kattis ka kõige kõrgemad mäetipud. Vesi võimutses maa peal 150 päeva (T).
  • Noa viis oma pere ja kõik loomad laevast välja kohe, kui vihmasadu lakkas (V).
  • Noa ehitas maa peal esimese asjana Jumalale kividest kõrge kirikuhoone (V.,… ehitas altari)
  • Jumal pani lepingutähiseks taevasse roosa pilve (V., …. pani vikerkaare).

 

Näide. Mäng. “Küünramõõt”

Vajalikud vahendid: 50 cm joonlaud, lõng, käärid

Selgitus: Noa ehitas laeva küünramõõdu järgi: pikkus kolmsada küünart, laius viiskümmend ja kõrgus kolmkümmend küünart (1Ms 6:15). Küünra pikkus on täiskasvanu käsivarre pikkus küünarliigesest sõrme- otsani, mitte vähem kui 45,72 cm ehk umbes 46 cm.

Kui lähtume, et ühele küünrale vastas ligikaudu 50 sentimeetrit, siis oli Noa laeva pikkus umbes 150 meetrit, laius 25 ja kõrgus 15 meetrit.

Sisu: Lapsed jagunevad kahte võistkonda ja mõõdavad joonlaua abil lõngast 46 cm pikkused jupid. Nende ülesandeks on mõõta kõige pikema ja kõige lühema võistkonnaliikme pikkus küünramõõdus. Lisaks tuleb klassist leida mõni ese, mida saaks samuti küünramõõdus mõõta (nt kapi kõrgus jne). Samuti võivad lapsed mõõta klassiruumi külgede pikkused küünramõõdus ja võrrelda seda Noa laeva suurusega: kumb on suurem – kas klassiruum või Noa laev.

Meisterdamine “Paberlaevade voltimine” (vähemalt kahel erineval viisil).

Valminud tööde näitus

Lõpupalve

Vaata teisi tunnikavasid Psalmile 23 ja palve teemal Lisast 6!

Kust leida tunnikavasid ja ideid?

Tunnikavasid ei pea tingimata ise välja mõtlema. Õpetajate jaoks on koostatud ja välja antud suur hulk abimaterjale isegi eesti keeles. Veel enam materjale leiavad need, kes tulevad toime võõrkeeles lugemisega. Näiteks leiab usaldusväärseid ja professionaalseid materjale Scripture Unioni kodulehelt http://www.scriptureunion.org.uk.

Mujal loodud materjalide kasutamisel tuleb neid tavaliselt kohandada. Kõigepealt tasub jälgida, kas materjalis esitatud mõtteviis sobib lastetööd tegeva koguduse või organisatsiooni eesmärkide ja teoloogiliste rõhuasetustega. Ka eestikeelsete materjalide hulgas võib leida metoodiliselt tugevaid, kuid teoloogiliselt võõrapäraseid tunnikavasid. Siis tuleb võtta see, mis sobib ja kohandada ülejäänut. Hea õpetaja õpetab last, mitte metoodilist materjali. Seepärast tuleb materjali konkreetsetele lastele kohandada.

Comments are closed.