3.1. Mis on õppimine ja kuidas seda toetada?

Mis on õppimine? Õppimist on raske, kuid ometi võimalik piiritleda, sest inimene õpib väga mitut moodi ja igaüks teeb seda veidi erinevalt. Õppimist on läbi ajaloo väga erinevalt tõlgendatud. Pikka aega on õppimiseks peetud seda, kui õpilased õpivad pähe õpetaja ütlusi või autoriteetseid tekste. Tänapäeval rõhutatakse üha enam, et õppija õpitut mõistaks ja selle järgi tegutseda oskaks. Tõelise õppimisega on tegu vaid siis, kui õppija õpitu sisuliselt omandab ja selle järgi pikema perioodi jooksul mõtlema …

Loe edasi

3.2. Miks on vaja õppekava ja kuidas seda koostada?

Mis on õppekava ja miks seda vaja on? Inimene võib õppida iseseisvalt ja/või juhendatult, õpetamine võib toimuda spontaanselt või eesmärgistatult. Lastetöö juures on siiski tegu peamiselt juhendatud ja eesmärgistatud õppeprotsessiga. Järgnevalt peatume küsimustel: miks õppekava on vajalik, millised on kaks peamist õppekava kavandamise koolkonda ja kuidas ühte neist, curriculum-tüüpi õppekava üles ehitada? Kuna õppekavas on oluline roll eesmärkidel, küsime, milliseid eesmärke peaks lastetöö õppekava aitama saavutada. Õppekava on õppijate õppetegevuse plaan. Selles kirjeldatakse õppekava sihtgruppi …

Loe edasi

3.3. Kuidas valida õpisisu

Õpisisu valiku esimene kriteerium on see, millised on õppeprotsessile õppekavas seatud eesmärgid. Kuid ka sarnaste eesmärkide puhul võib õpisisu sõnastada erineval viisil ja vastupidi – sarnase õpisisuga on võimalik taotleda erinevate õpiväljundite saavutamist. Seepärast tasub enne õpisisu sõnastamist süveneda õpiväljunditesse ja nende aluseks olevatesse alusväärtustesse ja kesksetesse käsitustesse. Samuti tasub hoolikalt silma ees hoida sihtgruppi: nende vanust, eelteadmisi ja võimekust. Kui see on tehtud, võib asuda õpisisu sõnastama. Järgnevalt puudutame kolme peamist viisi, kuidas õpisisu …

Loe edasi

3.4. Millist õppemeetodit valida?

Õppemeetodite valiku küsimus on tuttav igale õpetajale. Nii nagu õpisisu puhul, tuleb ka õppemeetodeid valides arvestada eelkõige kavandatud eesmärkidega ning sihtgrupi eripäraga. Meetodite valikul on veel üks hea suunanäitaja – vastava tunni või teematsükli õpiväljundi verb. Näiteks kui eesmärgiks on, et laps analüüsib, mida head tema oma kaaslastele teha saab, siis sobivad õppemeetoditeks mõtlemist ja ideede genereerimist toetavad meetodid, milles õppijatel on aktiivne roll. Kui aga õpiväljundiks on, et laps teab piiblilugu, võib piirduda ka …

Loe edasi

3.5. Kuidas tundi üles ehitada?

Kui õppekava on koostatud ja õpisisu valitud, on aeg mõelda tundide ülesehitusele ning sellele, millistes osades milliseid meetodeid kasutada. Lähtuvalt inimese õppimise loogikast, soovitatakse tund üles ehitada kolmeosalisena: ■ häälestamine, eelteadmiste ja eelnevalt õpitu meenutamine; ■ uue õppimine ja selle tähenduse mõistmine; ■ kinnistamine – kordamine ja refleksioon. Kõik tegevused peaksid olema seotud tunni teema ja eesmärgiga. Lihtsalt mängida, sellepärast et lapsed on väsinud, ei ole mõtet. Kõrvaline mäng juhib tähelepanu kõrvale ja pärast läheb …

Loe edasi

3.6. Milliseid vorme võib lastetöö võtta?

Lastetöö tuntuim vorm on pühapäevakooli- või hingamispäevatund. Selle läbiviimiseks on õppeprotsessi peatükis ka kõige enam juhiseid antud. See aga ei tähenda, et koolitundi meenutav, kuigi mängulisemat laadi pühapäeva koolitund on ainus kasutatav lastetöö vorm. Järgnevalt pakume mõned ideed vormidest, mida veel lastetöös võib kasutada. 1.Laste, tüdrukute või poiste klubi. Sellisel klubil on õpetusliku lähenemise kõrval tugev sotsiaalne suunitlus ja tihti ka mingi hobiline tegevusvaldkond. Klubi ja pühapäevakoolitundi võiks tinglikult rõhuasetustelt võrrelda huvihariduse ja koolitunniga. Klubil …

Loe edasi

3.7. Kokkuvõte

Õppeprotsess lastetöös õnnestub, kui arvestatakse laste õppimise iseärasustega. Mida väiksemad lapsed, seda mitekesisem peab õppeprotsess olema ning seda väiksem peab olema pelgalt sõnaline osa. Kõigi õppijate puhul kehtib põhimõte, et nad õpivad paremini, kui nad on õppeprotsessi kaasatud. Hädatarvilik eduka õppimise seisukohalt on seoste loomine, kordamine ning hästi läbimõeldud struktuur. Õppekava ülesehitamisel on kõige olulisem keskenduda eesmärkidele, mida soovitakse saavutada. Selle juures tuleb arvestada nii õppijate võimekuse kui ka organisatsiooni (tavaliselt koguduse või kiriku) alusväärtuste …

Loe edasi

3.8. Kasutatud ja soovitatav kirjandus

ANDERSON, Leith A.; HANSEN, Cindy S. 2004. The Humongous book of Childrenms Messages. Group Publishing. BIGGS, John; TANG, Catherine. 2009. Õppimist väärtustav õpetamine ülikoolis. Tõlkija Toivo Pilli, toimetaja Mari Karm. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. The Encyclopedia of Bible Games for Childrenms Ministry. 2005. Group Publishing. BUEHL, Doug. 2002. Interaktiivõppe strateegiad klassiruumis. Omanäolise kooli arenduskeskus. FISHER, Robert. 2004. Õpetame lapsi õppima. Atlex OÜ. FISHER, Robert. 2005. Õpetame lapsi mõtlema. Atlex OÜ. GANGEL, Kenneth O.; HENDRICKS, Howard G. 2002. The Christian …

Loe edasi

III peatükk: Õppeprotsessi kavandamine ja läbiviimine

Peatükk annab vastuse järgmistele küsimustele: mis on õppimine ja kuidas õpib õppija kõige paremini; miks on vaja õppekava ning kuidas seda koostada. Lugejale pakutakse erinevaid võimalusi õpisisu struktureerimiseks ja valimiseks. Seejärel peatutakse kõige olulisematel õppemeetoditel. Antakse nõu, kuidas tund kokku panna ja üles ehitada. Viimaks kaardistatakse erinevaid lastetöö võimalusi kogudustes ja kristlikes organisatsioonides.

Loe edasi