Oli ilus suvine õhtu. Oliver kõksis suvilate vahel jalgpalli. Kõik sõbrad olid linna sõitnud ja poiss proovis treenida tugevaid jalgpallilööke. Ühel hetkel lõi Oliver palli täie hooga ja pall lendas lähedal asuva suvila suunas. Kostis ainult veel klaasi klirinat ja siis jäi kõik vaikseks. Poiss oli väga ehmunud. Ta jooksis suvila juurde ja nägi, et üks aken oli purunenud. Pall oli katkiste klaaside vahele kinni jäänud. Oliver tõmbas palli välja ja jooksis minema. Ta otsustas, et ei räägi kellelegi sellest, mis juhtus.
Järgmisel päeval, kui Oliveri isa koju jõudis, rääkis ta, et nende naaber oli linnast suvilasse jõudnud ja avastanud katkise akna. Isa küsis Oliverilt, et ega tema ei tea sellest midagi. Oliver püüdis teha rahuliku näo ja vastas, et ei ole sellest midagi kuulnud. Sellega see jutt ka kodus lõppes. Oliver oli õnnelik, et keegi ei tea sellest midagi.
Pühapäeval läks Oliver kirikusse pühapäevakooli. Pühapäevakoolis oli väga tore koos sõpradega. Kui tund hakkas juba lõppema, siis õpetaja luges veel kõigile piiblist Laul 139; 1. ja 2. salmi.
“Issand sa uurid mind läbi ja tunned mind. Sina tead millal ma maha istun ja millal ma tõusen; sa mõistad kaugelt ära mu mõtted”
Kodu poole jalutades ei saanud Oliver rahu. Ta oli arvanud, et keegi ei tea tema lõhutud klaasist midagi, aga ometi on ju keegi, kes teab. See salm, mida pühapäevakooli õpetaja luges, tuli Oliverile taas meelde. Kui Issand näeb isegi meie mõtteid, siis kui palju enam teab Ta meie tegusid. Oliveri süda hakkas järjest rohkem valutama. Äkki Oliver tundis, et ta peab minema naabri juurde ja kõik ausalt ära rääkima. Otsus tehtud, tundis Oliver juba kergendust ja seadis sammub naabri poole. Ta jõudis ukse taha ja koputas…
Küsimused:
- Mis võis juhtuda?
- Mida tegi Oliver?
- Mida ütles naaber?
- Kuidas see lugu võis lõppeda?
- Kuidas käituksid sina?
- Mida tähendab see piiblisalm sinu jaoks?
Laul “Oma silma hoia kõike vaatamast”