• LASTEJUTLUSED       |    SISUKORD

9. Iseloom

Print Friendly, PDF & Email

Aga Issand ütles Saamuelile: „Ära vaata ta välimusele ja pikale kasvule, sest ma olen jätnud tema kõrvale! Sest see pole nii, nagu inimene näeb: inimene näeb, mis on silma ees, aga Issand näeb, mis on südames.” 1Sm 16:7
Võluvus on petlik ja ilu on tühine, aga naine, kes Issandat kardab, on kiiduväärt. Õp 31:30

Lugu Birgitist ja lumehelvestest
Birgit on juba pikka aega peegli ees, uurib siit ja uurib sealt ning siis küsib ema käest: “Ema, miks just mina pean sellise suure ninaga hädas olema? Äkki ma saaksin lasta endale teha plastilise operatsiooni, et see väiksem oleks?” küsis Birgit peegli ees oma nina uurides.
“Birgit, sul on täitsa kena nina!” ütles ema pisut üllatunult, “sellega on kõik korras.”
“Ei ole!”
“Mis tal siis viga on?”
“See on lihtsalt kole!”
“Mulle meeldib su nina just sellisena, nagu see on. Sinu iseloom on palju olulisem. Piibel ütleb, et ilu algab inimese seest. Peale selle ütleb Piibel, et ilu on tühine.”
“Kus see kirjas on?”
“Õpetussõnade 31. peatüki 30. salmis. Mul on kahju, aga ma ei saa sinuga praegu rohkem sellest rääkida. Kas sa vaataksid Rommi järele kuni ma naabritädile poest mõned asjad toon? Ta ei ole päris terve.”
“Hästi. Ma panen riidesse ja me lähme välja. Praegu sajab lund ja Rommile meeldib väga lumehelbeid vaadata.”
Mõni minut hiljem…
Rommi pöördub Birgiti poole: “Birgit, miks kõik lumehelbed ümmargused on? Ma tahan kandilist lumehelvest näha! Ma proovisin ühte kandiliseks teha, aga ma ei saanud, see sulas lihtsalt ära.”
“Rommi, ära ole rumal. Oota siin ja mängi natuke lumega, ma tulen kohe tagasi!”
Birgit tuligi mõne hetke pärast tagasi, suurendusklaas käes. Kui ta selle abil oma väikevennale näitas, missugused lumehelbed lähedalt välja näevad, siis Rommi lausa kilkas rõõmust.
“Kas sa näed, Rommi, sa ei saa neid teistsuguseks teha, kui nad on, sellest ei tule midagi välja. Jumal tegi igaühe neist eriliseks. Kas sa tead, et kogu maailmas pole kaht täiesti ühesugust lumehelvest?”
“Emme ütles, et terves maailmas pole teist minusugust poissi ka,” ütles Rommi uhkelt.
Birgit pilgutas aeglaselt silmi, sest ta taipas, et tema väikevend oli just praegu talle ühe tähtsa asja õpetanud. Aga Rommi sakutas teda varrukast ja küsis: ”Birgit, kas sa jäid magama? Birgit, mul on kõht tühi!”
“Ei, ma ei jäänud magama, aga… ma lihtsalt mõtlesin.”
“Mida sa mõtlesid?”
“Tead, sa õpetasid mulle praegu ühe tähtsa asja.”
“Mina?!” hüüatas Rommi üllatunult.
“Jah, sina. Täna hommikul ma nurisesin selle üle, missugune ma välja näen. Ma unustasin täitsa ära, et Jumal on mind just selliseks loonud. Sina tuletasid mulle nüüd seda meelde. Kas tead, Rommi, me oleme justkui lumehelbed – me kõik oleme erinevad!”
“Lahe, mina olen Rommi-lumehelves ja sina oled Birgit-lumehelves.”
Birgit naeris ja kallistas oma väikevenda kõvasti.
“Jah, olemegi. Lähme nüüd tuppa sööma!”

Palvemõte:
Tänage Jumalat, et ta on teid loonud just selliseks eriliseks.

Comments are closed