Selle peatüki kirjutaja eesmärk on anda lugejatele ülevaade väikegruppidega seotud täiskasvanuõppe vajalikkusest, ohtudest ning võimalustest. Peatükis kirjeldatakse mõningaid temaatilisi väikegruppe ja tutvustatakse eesti keeles kättesaadavaid materjale.
Väikegruppi on raske täpselt defineerida. Siiski võib selleks pidada mingi eesmärgiga ja teatud järjepidevusega kogunevat inimkooslust. Väikegrupi suurus võib varieeruda 3‒4 inimesest kuni umbes 15-ni. Kui grupp on suurem kui 20, ei toimi see enam samamoodi kui väikegrupp ja on tõenäoline, et seal sees hakkavad moodustuma eraldi väikegrupid. Väikegrupi mõiste eeldab, et selle liikmed tunnevad üksteist lähemalt.
Tavaliselt on väikegrupil juht, aga selle juhi peamine roll on olla koordinaator. Juht võib ka roteeruda. Väikegrupi juht ei ole tavaliselt hierarhiliselt teistest “kõrgemal”, vähemalt mitte Eesti koguduslikus kultuuris. Väikegrupi fenomen ongi see, et kõigil liikmetel on oluline roll üksteise kasvamise ja õppimise toetamisel.
Väikegruppe kasutatakse lühema ja pikema kestusega õppimise meetodina peaaegu kõigis koguduse täiskasvanuõppe vormides. Alljärgnevalt vaadeldakse väikegruppi kui pikemaajaliselt püsivat õppimise konteksti, milles grupi liikmed on sisu kõrval samuti määrava tähtsusega. Pikemalt peatutakse mõnel enam levinud väikegrupi vormil nagu koguduse kodugrupid, sh palvegrupid, peretöös kasutatavad väikegrupid, “Tähista tervenemist” grupid ja leinagrupid. Väikegrupid on oma olemuselt ka Alfa kursus ja mitmed teised kristlust tutvustavad õppevormid.
Väikegrupid võivad alguse saada liikmete kokkutulemisest ja soovist. Samas võib neid ka nn väljapoolt algatada, nähes vajadust ja leides inimese, kes on nõus grupi eestvedajaks olema. Mõned grupid on rajatud lühemaks ajaks kindla kava järgi, teised on avatud lõpuga. Viimasel juhul tuleb ikka ja jälle jutuks küsimus, mis tingimustel ja kui kaua jätkatakse.
Miks on väikegrupid olulised?
Ema Teresa on öelnud, et üksildus on meie ajastu pidalitõbi. Väikegrupp selle mitmesugustes vormides pakub osadust, kuulumistunnet ja usalduslikku keskkonda – asju, mida inimesed tähendusrikka elu jaoks vajavad.
Väikegrupp on üks tõhusamaid õppimiskeskkondi. Ka Jeesus kogus enda ümber väikese jüngrite grupi ja pühendas sellele mitu aastat. Tal oli ka suuremaid jüngrite gruppe, kes temaga mingil perioodil kaasas käisid, kuid kitsam grupp oli võtmetähtsusega nii ta enda elus kui kristluse leviku jaoks.
Väikegrupis muutub inimese iseloom nähtavaks, üksteist lihvitakse paremaks ning hoolivamaks. Natuke nii nagu see toimub tavaliselt perekonnas. Muidugi, on juhtumeid, kus väikegrupp jääb pidama konfliktifaasi (vaata grupidünaamika peatükki) ning läheb lõpuks lauali.Kuid kui grupp jõuab edukalt koostööfaasi, võib sellest saada kõigi grupiliikmete elusid mõjutav keskkond.
Väikegrupi plussiks on ka, et seal saab võimalikult konkreetselt tegeleda just gruppi kuuluvate inimeste küsimustega. Näiteks oleme Tartu Salemi koguduse kahes kodugrupis kasutanud aeg-ajalt “mütsitehnikat”. Kogunemise alguses saab igaüks kirja panna ühe küsimuse. Nime alla kirjutama ei pea. Oluline on, et küsimused pannakse kirja, mitte ei öelda suuliselt, nii väljendatakse palju sisulisemaid küsimusi. Seejärel võetakse kordamööda mütsist küsimusi ja otsitakse neile ühiselt vastuseid. Mõnikord läheb vestlus nii sügavaks, et kõiki küsimusi ei jõuagi ühe korraga käsitleda. Sel juhul jäetakse osa järgmisteks kordadeks.
Pikaajalistes väikegruppides on inimesed kõige enam need, kes nad tegelikult on. Kui tekib usalduslik õhkkond ja jagatakse ka seda, kuidas Jumal on inimeste elus olnud toeks ja abiks, siis on see üks kõige loomulikumaid kristluse leviku keskkondi. Osalejatel on võimalik jälgida ja kaaluda, kas usul Jumalasse on väge anda elule teistsugune sisu ja tähendus. Väikegrupp on heaks keskkonnaks, kus leitud usk saab kasvada ja areneda.
Toimivad väikegrupid on koguduses head praktilise teenimise teostajad. Tihti on ülesanded üksi teostamiseks keerulised, aga üheskoos sõprade ja grupiliikmetega on ka pingutamine ja panustamine meeldivam. Nii võib väikegrupp olla abiks kirikukohvi serveerimisel, suurpuhastusel, külastusel lastekodusse või vanade juurde ja paljudel muudel viisidel. Samuti on väikegrupp kõige loomulikum keskkond üksteise toetamiseks ja teenimiseks, olgu siis vaja transpordi- või lapsehoidmise abi või vajab keegi vestlust kogenuma inimesega abielu- või tööprobleemidest.
Koguduses on tihti üksikuid inimesi, kelle suhtlemisring kipub jääma piiratuks töökoha ja pühapäevase jumalateenistusega. Väikegruppi kuulumine võib aidata kompenseerida perekonna puudumist. Eriti julgustavad on juhtumid, kus üksikud inimesed avavad oma kodu või panustavad muul viisil, et alustada väikegruppi, ja loovad niimoodi keskkonna, mis on emotsionaalselt oluline nii neile endile kui teistele grupiliikmetele.
Ka juhid vajavad väikegruppi, kuhu kuuluda. Piiblit parafraseerides võib öelda, et “juhile ei ole hea üksi olla”. On tavaline, et koguduse juhid ja tihti ka nende abikaasad jäävad üsna üksikuks, neid ei kutsuta kuigi tihti külla (kui juubelid, matused ja pulmad välja arvata), neil ei ole kellegagi oma elu lugu jagada. On suurepärane, kui juht leiab usaldusväärse väikegrupi, kus ta saab vajadusel abi ja toetust ning eestpalvet paluda. Samuti on seal parem võimalus saada kiiret tagasisidet. Väikegrupis oleva juhi läbipõlemise oht on väiksem, sest ohtu on varem märgata.
Väikegrupid annavad kõigile võimaluse kaasa rääkida, olgu nad juhid või mitte. Nii tehakse ruumi mitmesugustele seisukohtadele, õpitakse üksteist kuulama ja teistsuguseid arusaamu aktsepteerima. Märgatakse ka, et enda pisike probleem polegi ehk nii suur. Kui väikegrupis on koguduse formaalne juht, siis on oluline, et ta seal juhtimist üle ei võtaks, vaid laseks väikegrupil toimida omal viisil, olles üks liige teiste hulgas.
Väikegrupid on parim keskkond ka uute juhtide sündimiseks ja kasvamiseks. Väikeste ülesannete täitmine tuttavate inimeste keskel ei ole liiga suur pingutus. Seda julgevad teha ka need, kes enne pole vastutust kandnud. Selles keskkonnas on kerge märgata neid, kellel on juhivõimekust. Tagasiside on loomulik ja kiire. Lisaks juhtimise annile tulevad väikegrupis esile ka igasugused muud anded, mille märkamine ja arendamine seal on samamoodi väga tõenäoline.
Millised on väikegruppide ohukohad?
Väikegruppide peamiseks ohuks on koguduses kildkonna moodustumine, mis suhtleb pigem omavahel. Kui sellisesse gruppi kuulub ka juht, on asi veelgi tõsisem. Niisugusest ohust aitab üle saada see, kui koguduse inimesed osalevad mitmetes töövormides ning käivad läbi laiemalt kui oma väikegrupi inimestega. Samuti on abiks, kui ühiselt praktiliselt teenitakse neid, kes jäävad grupist väljapoole. Abiks on ka, kui grupp on jätkuvalt avatud uutele inimestele, keda liikmed võivad kaasa tuua.
Teine oht on, et grupp moodustatakse homogeensuse põhjal. Näiteks kuuluvad sinna ainult abielus inimesed või sarnase sotsiaalmajandusliku või haridusliku taustaga või näiteks ühesuguse usulise spiritualiteediga liikmed. Mingi piirini on sarnasus grupi jaoks liitev ja vahel seotud ka grupi kokkukutsumise põhjusega, kuid liigne homogeensus võib takistada grupis toimuva tähenduslikkust ning muutuda suletust lisavaks fenomeniks.
Mõnikord võib grupp muutuda nii inspireerivaks keskkonnaks, et unustatakse, miks see kokku kutsutud on. Ära jääb Piibli lugemine ja palvetamine, pikapeale kaob vestlustest Jumal. Järgmine samm on, et hakatakse kritiseerima neid, kes gruppi ei kuulu. Grupi eesmärgi meelde tuletamine ning sisulise struktuuri kokkuleppimine ja sellest kinnipidamine aitab grupil muutuda klubiks.
Ohtlik on ka, kui grupis ei lepita kokku toimimise reegleid ja mõned grupiliikmed hakkavad domineerima. Samuti see, kui osa grupi kuulujatest ei pea kinni konfidentsiaalsuse põhimõttest, siis võivad osalejad pettuda mitte ainult konkreetsetes inimestes või grupis, vaid hakata pelgama enda avamist teistele üleüldse. Niisiis kuulub põhiliste suhtlemisoskuste omamine hästi toimiva grupi eelduste hulka.
Järgnevalt keskendume levinumatele väikegrupi vormidele koguduslikus õppes.
Koguduse kodu- ja palvegrupid
Väikegruppide kaheks kõige põhilisemaks kogunemise põhjuseks on kas Piibli uurimine või koos palvetamine. Tihti need kaks põhjust kombineeruvad. Vabakiriklikus kontekstis lisandub osaduslik vestlus ning üsna tihti ka ühiselt jagatud söömaaeg. Väikegrupil on tavaliselt kokku lepitud juht, see roll võib ka roteeruda. Juht valmistab ette kas piibliõppe või muu materjali ja juhib vestlust. Palvegrupp võib koguneda ka ilma juhita või tekib juht spontaanselt kokkutulnute seast.
Kodugrupi sisulise telje võib moodustada materjal, mida koos käsitletakse (vt peatüki lõpust võimalikke nimetusi). Samuti võidakse süveneda mõnda Piibli raamatusse, kasutades abimaterjale või mõnda Piibli uurimise metoodikat, nt induktiivõpet. Väikegrupid võivad arutada ka viimase pühapäeva jutlust, kusjuures süstemaatilisema lähenemise puhul annab aruteluküsimused jutlustaja või paneb need kirja mõni koguduse liige, kes jutlust sel viisil kuulab. Üha enam levivad ka audio- ja videojutluste kuulamine ning sellele järgnev arutelu. Muude hulgas sobivad hästi eesti keelde tõlgitud ja DVD-del või internetiligipääsuga GLS (Global Leadership Summit) ettekanded.
Pere- ja paaritöö(Karita Kibuspuu)
Väikegrupid on hea viis toetada noori, väikeste lastega peresid ja mitmesuguses vanuses abielupaare. Abielupaaridele mõeldud väikegruppide loomine annab abikaasadele võimaluse võtta regulaarselt ühist aega koosolemiseks ja keskenduda oma suhtele. Väikeste lastega paaride puhul on ülioluline mõelda lastehoiu korraldamise võimaluse peale, sest tihti on just lapsehoidja puudumine põhjuseks, miks noored pered kipuvad aktiivsest koguduslikust suhtlemisest kõrvale jääma.
Paarisuhte tugevdamiseks mõeldud väikegruppides on hea aega planeerida nii paaride omavaheliseks aruteluks kui ka teemade käsitlemiseks suures ringis. Nii saavad nooremad paarid osa vanemate küpsusest ja elutarkusest ning staažikamad jällegi algajate spontaansusest ja entusiasmist. Samuti on võimalik mõnede teemade puhul teha eraldi meestest ja naistest koosnevaid arutelugruppe.
Kui peretöö huvilisi koguneb rohkem kui ühe väikegrupi jagu (näiteks 15‒20 abielupaari), on võimalik alustada õhtut üheskoos ühise loengu ja miks ka mitte teeosadusega ning seejärel liikuda teema üle arutlema mitmesse väikegruppi. Õhtu lõpuosas kogunetakse taas ühiselt ja iga väikegrupp saab võimaluse jagada kõlama jäänud huvitavamaid mõtteid. Sellise töövormi korral on hea, kui väikegruppide koosseis püsib igal kohtumisel enam-vähem muutumatu (st samad inimesed moodustavad ühise väikegrupi). Nii tunnevad inimesed end arutelus turvalisemalt, kogevad lähedust ja julgevad avaneda.
Näide (hetkel Eestis ei kasutata)
MarriageCORE ehk AbieluTUUM
Pärast iganädalast kodutööd kogunevad kõik osalejad igal pühapäeva õhtul kõigepealt 15 kuni 20 minutiks ühte ruumi. Pärast seda minnakse väikegruppi koos kolme või nelja abieupaari ja ühe paariga, kes väikegruppi juhib. Selle väikegrupi eesmärk on pakkuda üksteisele toetust suhte tugevdamisel. Efektiivse grupi liikmed on valmis jagama oma isiklikke kogemusi. Kasvamine toimub ainult siis, kui kõik grupi liikmed on aktiivsed, avatud, teisi respekteerivad ja õppimisvõimelised.
Avatud ja aus jagamine eeldab turvalisust ja usaldust. Grupiliikmed annavad lubaduse, et ei jaga teavet kellegagi väljapool gruppi. Nad võivad rääkida ainult enda eest, mitte väljendada oma abikaasa või mõne teise grupiliikme mõtteid. Grupijuhtide peamine roll on jagada oma elukogemusi ja juhtida grupivestlust.
Vaata rohkem http://marriagecore.com
Leinagrupid (Saima Sellak-Martinson)
EELK Tallinna Toompea Kaarli koguduses toimub lisaks jumalateenistusele mitmeid tegevusi. Lisaks lasteringidele käib koos mitmeid täiskasvanutele mõeldud temaatilisi gruppe. Aastaid on toimunud loengusari teoloogilistel ja üldkultuurilistel teemadel, koos käivad seenioride klubi, koraalikoor, isegi toolivõimlemise grupp. Kuna meie kogudus on suur, on osalemine väikerühmades oluline eeskätt koguduseliikmete omavahelise osaduse ja „meie“-tunde tekkimise seisukohalt.
Hoopis teistsugust eesmärki kannavad aga 2009. aasta sügisel alustatud leinagrupi kooskäimised. See on mõeldud neile, kes on kaotanud lähedase ega suuda oma leinaga toime tulla. Gruppi kogunevad kaotusevalu tundnud inimesed, et juhendajate abiga paremini mõista leinaprotsessi olemust, oma leina ja sellega toimetulekut. Ruumi on oma tunnete jagamiseks ja üksteise toetamiseks. Kohtutakse üks kord nädalas, kokku seitse korda. Igal kokkusaamisel on oma kitsam teema, mille üle ühiselt arutletakse, jättes ruumi üksteise mõtetele ja tunnetele.
Teemad, mille üle arutletakse, on järgmised:
- millest lein alguse sai;
- missugused tunded leinaga kaasnevad;
- leinaprotsess;
- kuidas tulen toime argipäevaga;
- mälestuste õhtu (võib kaasa tuua lahkunu foto, mõne temaga seostuva asja, räägime, missugused mälestused temast jäänud on, jne);
- elust, kannatustest, surmast, surmajärgsusest;
- mis tekitab lootust ja millel see püsib, milline paistab tulevik.
Idee, juhendmaterjali ja koolituse osas aitas meid sõpruskogudus Soomest, kus leinatööd on tehtud juba palju aastaid. Oluliseks abiks ja julgustuseks leinagrupi tegevusega alustamisel oli kindlasti ka EELK Diakooniahaigla Norrast pärit toetaja Ann-Elin Slettahjelli koolitus ning EELK Diakooniahaigla ja Norra toetajate ühiselt välja antud raamatuke „Teile, kes alustate leinagrupiga“.
Tean, et EELK-s on leinarühmi kokku kutsutud ka Pärnu, Tartu Maarja ja Rakvere koguduse juures. Võib-olla on seda tehtud mujalgi.
Oma kogemuse ja samuti rühmas osalenute tagasiside põhjal leian, et leinagrupis osalemine aitab näha enda olukorda justkui teise pilguga, teistega tunnete jagamine toetab, lisab kindlustunnet ja aitab seeläbi elus edasi liikuda. Usalduslikus õhkkonnas koos teiste sarnaste kogemustega inimestega on oma mõtteid ja tundeid ehk lihtsamgi jagada kui oma pereliikmetega, keda me sageli „ei tahaks oma muredega koormata“.
Tähista tervenemist (TT) (Celebrate Recovery) (Thea Kant)
Programm Tähista Tervenemist (TT) on alguse saanud USA-s Saddlebacki koguduses ja levinud sealt paljudesse paikadesse, mitmesugustesse konfessioonidesse üle terve maailma. 2009. aastal toimus Eestis Pärnus esimene TT koolitus, kirjastati 4 töövihikut kirjastamine EMK Haridustoimkonna eestvõtmisel. Samal sügisel alustasid esimesed pilootgrupid Tartus Evangeelsete Üliõpilaste baasil ja pool aastat hiljem Võrus. Nüüdseks on grupid kokku tulnud Tartus (mitmetes kogudustes), Võrus ja Tallinnas.
Võrreldes anonüümsete alkohoolikute ja teiste 12 sammu taastumisprogrammidega toetub TT selgelt kristlikule alusele ja Piibli sõnumile. TT täisformaat koosneb kahest kogunemisest: üldkoosolek ja 12 sammu grupp, kuid need ei sõltu üksteisest. Eesti keelde on tõlgitud 4 sammugrupi vihikut (kokku 25 õppetundi), kuid programmi läbimiseks tuleb arvestada 9 kuuga.
Üldkoosolek koosneb kolmest osast:
- ülistuslaulud ja ettekanne,
- väikegrupid (mehed-naised eraldi)
- ühine tee/kohvi joomine.
Üldkoosolek on mõeldud kõigile, kes tahavad tutvuda TT-ga, kes soovivad koos Jumalat ülistada ja kogeda kaaslaste tuge mõne teemaga tegelemisel. Üldkoosolekule võivad tulla kõik – need, kes pole varem TT 12 sammu programmis osalenud, need, kes praegu osalevad 12 sammu programmis või kes on selle juba läbinud. Üldkoosolekule võib tulla ka lihtsalt ühe korra, et TT-ga tutvuda.
Teine osa, taastusgrupp, koosneb järgmistest etappidest:
- Ülistuslaulud ja palve
- ettekanne TT programmi kuuluval teemal või kellegi kogemuse jagamine (tunnistus).
- Väikegrupp, kus tuleb end tutvustada vormeliga „Tere, mina olen…., tänulik Jeesuse järgija. Jumal on mind vabastanud… Hetkel võitlen…. („Mitte-usklik võib öelda lühema versiooni: Tere, olen… Olen saanud vabaks… Hetkel võitlen…“) ja vastata ühele küsimusele seoses kuuldud ettekande või küsimusega. Väikegrupp on reeglina meestele ja naistele eraldi.
- Grupi kohtumine lõpeb tee ja kohvi joomise ning vaba vestlusega.
Lisaks neile kohalkäimise vormidele eeldatakse, et alates teisest vihikust peab iga grupiliige leidma endale mentori ja soovitavalt ka aruandekohustuse partneri, kellega teha grupiväliselt sügavamat tööd ja kellega toimib pihisuhe. Mentor peab olema isik, kes on programmi läbinud ning kelle elus valitsevad kristlik küpsus ja ausus.
Siin on mõned näited, kellele võiks TT grupist abi olla (nimekiri pole lõplik!):
• Sõltlased
• Viha ja andestamatusega võitlevad inimesed
• Depressioonis inimesed
• Leinajad
• Kuritarvitatud
• Kaassõltlased
• Mittefunktsionaalsest lapsepõlvekodust pärit inimesed
• Traumaatilise sündmuse üle elanud inimesed
• HIV-i/AIDS-i nakatanud
• Kõik, kes tahavad kasvada Kristuses
Lisainformatsiooni TT kohta saab eestikeelsena siit või ingliskeelsena siit.
Samuti võib järelkuulata Pereraadios toimunud „Tähista tervenemist“ saatesarja, kus grupis osalenud inimesed kogetust räägivad. Need, kellel on huvi TT-programmi alustada, võivad võtta ühendust aadressil haridus@metodistikirik.ee. Programmi materjalid ei ole vabamüügis, huvitatud saavad neid kursuse alustamisel tellida samalt aadressilt. Grupi alustamise eelduseks on, et juhid oleksid ise grupis osalenud.
John Baker, programmi autor ja Saddlebacki koguduse abipastor, kirjutab: “Selle programmi eesmärk on aidata meil saada vabaks haigetsaamistest, emotsionaalsetest probleemidest ja harjumustest.”
Thea Kant, üks TT Eesti koordinaatoritest, analüüsib TT kogemust: “Mitmed on esmalt küsinud, kas programm ei ole liiga ameerika-keskne, kuid lähemal uurimisel ja pühendumisel on tulemused väga positiivsed, sellest annavad tunnistust ka osalejate tunnistused. Osalejad tegelevad probleemide, haigetsaamiste ja käitumismustritega, millele nad ei ole seni tähelepanu pööranud, ja näevad nende mõju oma iseloomu kujunemisele. TT annab uue sügava pastoraalse mudeli, aitab kogukonda luua ja tervendada.”
Lectio Divina (Püha lugemine), Mari Vahermägi selgitus
Sai alguse kirikuisade ajal, ca 300 pKr, seda on palju praktiseeritud ja arendatud (eriti benediktiini) kloostrites. Esimene ülestähendus 4 sammust pärineb munk Guigo Cartujolt (1173): Lectio (lugemine), Meditatio (meditatsioon), Oratio (palve), Contemplatio (mõtisklemine). Need moodustavad südamiku, kuid aja jooksul on tekkinud mitmeid vorme, muuhulgas viies samm – Operatio (tegutsemine).
Oma olemuselt on LD lihtne viis Jumalaga kohtumiseks Pühakirjast inspireeritud ning Püha Vaimu poolt juhitud palve ja piibliuurimise kaudu. See ei ole informatiivne, vaid kontemplatiivne piiblikasutus; eesmärk ei ole rohkem teada saada, vaid anda võimalus Sõnale end vormida ja kujundada. Taustateadmised võivad olla abiks, kuid ei ole esmavajalikud, sageli on parem kõrvale panna kõik see, mida eelnevalt “tead” vastava kirjakoha kohta.
LD-d võib kasutada kas koguduses, üksi oma kodus või grupis. Grupis on vaja järgida etteantud salme, individuaalselt ei ole samme jäigalt vaja järgida, sest eesmärk on kohtuda Jumalaga, mitte tingimata kinni pidada fikseeritud meetodist. Kui sellel teekonnal Jumala Püha Vaim midagi esile tõstab, siis tuleks peatuda ja oodata (püüda minna sügavamale antud teemas või oodata, kas Püha Vaim tahab viidata veel millelegi). Põhiline on keskenduda Jumala otsesele kõnetusele konkreetses hetkes, mitte asendada seda muuga.
Grupi LD elemendid on:
• Pidev, jätkuv kuulamispalve
• Sisemine vaikus
• Kogu “teadmise” kõrvalepanemine
• Valmisolek vastu võtta midagi uut, ootamatut
• Jagamine, mitte diskussioon
• Tänupalve
Google annab mitmeid linke, näiteks http://www.lectio-divina.org/index.cfm või http://www.biblegateway.com/blog/2012/09/lectio-divina-divine-reading/ Igapäevaselt võib tekste leida WordLive’is http://www.wordlive.org/Session/Lectio/2014-02-26/Lectio-Divina-26.02.14
EELKs kasutatavad väikegrupi materjalid (Pia Ruotsala)
Piibli paremaks tundmaõppimiseks
„Alguses on Sõna“ (Kari Latvus) sobib arenenud väikerühmale, kus soovitakse Piiblit paremini tundma õppida. Näiteks kasutavad seda materjali EELK piibli- ja misjonikursuse noored. Elu suurte ja põhiliste teemade käsitlemiseks sobib hästi ka raamat “10 käsku 21. sajandil” (J. John). John uurib iidset käitumiskoodeksit, mille kaudu saab vaadata elu läbi armastuse prisma. Selles elus on lugupidamine kaasinimeste ja Jumala vastu määrav kõiges, mida me teeme, kuid olge valmis mõningateks üllatuseks.
Piibligrupi jaoks on kasutusel ka Soomest pärit Mailis Janatuineni „Rõõmusõnumiring“, mida saab vabalt internetist alla laadida vähemalt kümnes keeles, sealhulgas ka eesti ja vene keeles. Eesti keeles on materjal aadressil http://www.gladtidings-bs.com/estonia/gtbs/index.shtml. Autor annab rühmajuhile abistavaid küsimusi vestluse läbiviimiseks (kõigi nelja evangeeliumi kohta).
Peretöö
Samalt autorilt on varem eesti keeles ilmunud kristliku pereelu käsiraamat „Kõiges su kõrval“, mille abil saab väikerühmaga käsitleda paarisuhte ja abieluga seotud teemasid peatükk korraga.
Pere- ja paarisuhte teemade käsitlemiseks sobib hästi ka materjal „Suhte Ehituskivid“, kus on olemas kaardid, illustreeriv klotsidest maja ja powerpoint-slaidid (saadaval EELK Perekeskuse kodulehel www.perekeskus.eu).
Üldisemad materjalid
“Kasvuaeg” on mõeldud koguduseliikmetele, kes tahavad sügavamalt mõista, mida tähendab olla kristlane, kuuluda kogudusse, elada kristlasena ühiskonna keskel ja kanda vastutust. Soome Rahva Piibliseltsi ja Soome Misjoniseltsi välja töötatud õppeprogramm on kohandatud eesti keelde ja konteksti.
Materjal hõlmab kuut põhiteemat: kristlasena kasvamine, palve ja Piibel, koguduse liikmeks olemine, meie ühine vastutus, usuelu alused, Meistri jalajälgedes. Põhiteemad on omakorda jaotatud mooduliteks, mida saab omavahel kombineerida vastavalt koguduse vajadustele.
Seda materjali kasutatakse koguduse koolis, mis sai Eestis alguse 1994. aastal Missio Läänemaast. Kogunetakse kord nädalas 1,5 kuni 2 tunniks. Kohtumine sisaldab piibliõpet, arutelu, omavahelist suhtlemist ja juhtnööre koduste ülesannete lahendamiseks.
”Kasvuaja” materjali lähtekohaks on järgmine põhimõte: ”Kristlase elu on jätkuv kasvamine. Kasvamine võtab aega, aga ka varustab meid. Ise evangeeliumist elades, Jumala poolt antud andeid avastades ja kasutades saame olla tunnistuseks maailmale.” EELK Misjonikeskus on andnud välja materjali, aga ei vii läbi koolitust kogudustes, vaid õhutab kohalikke ise koolitust korraldama.
”Kasvuaeg” pakub võimalust vaimulikke sageli rõhuva ülekoormuse vähendamiseks, julgustab ilmikabilist ja annab talle teadmisi. Ilmikliikmed saavad koolitust läbi viia etteantud matejali toel, mis tavaliselt eeldab koguduse õpetaja nõusolekut. EELK Misjonikeskus korraldab koolitajatele koolituspäevi. Koguduse kasvule mõeldes võib kasutada „Kasvuaja“ kõrval ka raamatut „Pastor, ärata oma kogudus“ (John H. Oak).
Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus on kasutatakse väikegruppides lisaks juba nimetatutele tihti kohaliku vaimuliku või koguduse töötegija enda loodud materjali. See võib olla ka täiendatud versioon mõnest välismaisest materjalist. Niisuguse protsessi käigus sünnib küll kontekstuaalne lahendus, aga tavaliselt ei jää sellest jälge järele ja seepärast ei levi need materjalid esmasest kasutajast kaugemale.
EEKBL-is kasutatavad materjalid (Pille Havakats, Evelin Belõi ja Tiina Nõlvak)
- Rick Warren “Eesmärgist juhitud elu”
- Ronald Dunn “Kui taevas vaikib”
- Max Lucado “Ta valis risti”
- John Ortberg “Jumal on lähemal, kui sa arvad”
- Craig Groeschel “Kristlik ateist”
- Jerry Bridges “Meie igapäevased patud”
- Josh McDowell “Näe ennast Jumala silmadega”
- Nicky Gumbel “A Life Worth Living” (Filipi kiri)
- Nicky Gumbel “Challenging Lifestyle” (Mäejutlus)
Eestis loodud materjalid
- Toivo Pilli, Maria Keernik “Apostlite lugu läheb edasi”
- Meego Remmel “Inimesed suhetes” www.lnk.ee
- Joosep Tammo “Piibel kodugrupis”, www.lnk.ee
- Osvald Tärk “Psalmid”, käsikirjaline jutluste konspekt
- Osvald Tärk “Markuse evangeeliumi seletus”