Teie käes on raamat, mis on kirjutatud nii praegustele kui ka tulevastele koguduste lastetööd korraldavatele ja läbiviivatele inimestele, seega neile, kes juba on laste- ja noortetöö tegijad või tahavad selleks saada. Raamatust leiab ülevaate lastetöö ajaloo kohta Eestis, lapse arengulistest iseärasus- test, õppeprotsessi kavandamisest ning seadusandlikest regulatsioonidest selles vallas.
Mõned raamatu autorid ja kaasautorid töötavad õppejõududena kõrgkoolides, mis koguduste vabatahtlikke ja töötegijaid ette valmistavad, ning kes omavad praktilist lastetöö kogemust kogudustes. Raamatu algatus- toimkonda kuulusid Einike Pilli (EEKBKL), Kerstin Kask (EELK), Lii Lilleoja (EMK), Meeli Tankler (EMK), Mari Vahermägi (EEKBKL), Pille Havakats (EEKBKL) ja Kristi Sääsk (EELK).
Kuigi kristlike koguduste teoloogia on mõnevõrra erinev ning seega ka arusaam sellest, millised on lastetöö eesmärgid ja sobivad viisid, on sellest eripalgelisusest hoolimata mitmeid ühiseid kokkupuutepunkte. Oikumeenilise lastetöö raamatu algatustoimkond leppis kokku, milliseid kontseptsioone on oluline sõnastada, et käsiraamatu autorid neist lähtuksid. Seejärel jaguneti sõnastuse leidmiseks rühmadesse ning kui ühtlustamiseks uuesti kokku tuldi, jõudsid erinevate konfessioonide esindajad üllatavalt ladusalt üksmeelele. Väljatöötatud alused kinnitas ka Eesti Kirikute Nõukogu. Kristliku lastetöö põhialuste läbimõtlemine on vajalik igale kogudusele ning igale üksikule lastetöötegijale. Loodame, et selle raamatu kirjutamiseks välja töötatud kontseptsioonid inspireerivad lugejaid läbi mõtlema ning sõnastama oma töö lähtealuseid. Tõenäoliselt pole lastetöö eesmärkide sõnastamine ühekordne tegevus, vaid juba sõnastatud põhimõtted tuleb aeg-ajalt üle vaadata. Käesolev käsiraamat tahab selleks mõtteid anda. Selle raamatu autorid lähtusid allpool kirjeldatud Jumala-, inimese-, õpi- ja õpetamiskäsitlusest.
Jumalakäsitlus
Jumal ilmutab ennast läbi kolmainsuse isikute: Isa Looja, Poeg Lunastaja ja Püha Vaim Trööstija. Jumal on ühtaegu püha ja armastav, transtsendentne ja immanente, meist kõrgem, kuid ometi meile lähedal. Jumal kõnetab ini- mesi Piibli, elusündmuste, koguduse kui elava traditsiooni ja loodu kaudu. Jumal kutsub inimesi osa saama heast sõnumist, mis on ilmunud Tema Pojas Jeesuses. Inimene ei suuda Jumalat lõpuni kirjeldada ega saa oma kogemusele apelleerides väita, et ta Jumalat täiesti tunneb. See tarkus pärineb Jumalalt.
Inimesekäsitlus
Inimene on jumalanäoline ja ainulaadne indiviid, kes on võimeline olema suhtes Jumalaga. Inimene on terviklik ja sotsiaalne olend, kes on mõjutatud suhetest ning mõjutab ka ise ennast ümbritsevat konteksti. Inimene kannab endas teda mõjutavat geneetilist pärandit, mis võib realiseeruda teatud tegurite mõjul. Samas on tal vaba tahe ja seega on ta oma elu eest vastutusvõimeline. Inimene on oma loomult patune ja vajab pidevat uuenemist Jumala armu abiga. Inimene igatseb vabaduse ja igavikulisuse järele. Ta on armastamisvõimeline, otsib ja arendab oma elukutsumust. Inimene on sõltumata east Jumala ees väärtuslik.
Õpikäsitlus
Õppimine on eesmärgistatud ja elukestev terviklik arenguprotsess, mis toob kaasa püsivaid muutusi inimese hoiakutes, mõtlemises ja käitumises. Tähendusrikka õppimise korral muutub õpitav õppijale omaseks ja mõistetavaks. Õppimine võib toimuda väga erinevatel viisidel, palju õpitakse kogemusest. Ratsionaalse kõrval mõjutavad õppimist ka emotsionaalsed ja sotsiaalsed tegurid. Kristlikus kontekstis toimuva õppimise juures on oluline intuitiivse ja ilmutatu roll, mille tagajärjel toimub jumalanäolisuse jätkuv teadvustamine ja teostamine.
Õpetamiskäsitlus
Õpetamine on lapsele eakohaste arengutingimuste loomine ja tervikliku arengu toetamine. Õpetamise tõhususe tagab interaktiivsus ja paindlikkus, lähtumine laste küsimustest. Inimesed pole ainsad õpetajad, Jumal võib õpetada elukogemuse ja intuitsiooni kaudu.
Lastetöö on kogudusetöö orgaaniline osa, nii nagu lapsed on pere loomulik osa. Nii mõneski mõttes võib nentida, et lastetöö on sama vana kui kogudus, sest lapsi on jumalateenistustele ikka kaasa võetud, nendega on usust räägitud ning neid usuellu kaasatud. Siiski saab kõnelda ka töölõigust koguduste juures, mis on eriliselt suunatud lastele. Paljudes kogudustes on selleks pühapäevakool, mis ei pruugi sugugi pühapäeval toimuda, või hingamispäevakool, nagu on kohane ütelda adventkirikus.
Mitmetes kogudustes on aga eriti viimastel aastatel lisandunud teisigi töövorme, millega liigutakse taas sinnapoole, et lastetöö ja muude koguduse töölõikude vahelised piirid muutuvad poorsemaks. Nii on lastejumalateenistuste asemel üha enam levinud perejumalateenistused, lastelaagrite asemel aga perelaagrid. Eraldiseisvate pühapäevakoolitundide asemel on see paljudes kogudustes seotud peajumalateenistusega – koguduseelu erinevatesse vormidesse kaasatakse ja liidetakse kõik vanuserühmad.
Raamatu koostamise protsessist ja sisust
Koostajad soovisid, et käesolev raamat tuleks võimalikult laiapõhjaline. Seetõttu esitati Eesti Kirikute Nõukogu hariduse ümarlaual liikmeskirikutele palve leida sobivad inimesed, kes panustaksid raamatu peatükkide kirjuta- misse. Tuleb tõdeda, et raamat sai siiski nende inimeste ja liikmeskirikute poole kaldu, kus oldi valmis oma panust andma. Kuna raamat on mõeldud laiale lugejaskonnale, pole teksti viiteaparatuuriga koormatud, sest tegu pole teaduspublikatsiooniga. Samas on iga peatüki lõppu lisatud kasutatud või soovitatava kirjanduse nimekiri, kust lugeja huvi korral teemaga põhjalikumalt tutvuda saab.
Raamat lähtub tõsiasjast, et erinevate konfessioonide juures tehtaval lastetööl on sarnaseid väljakutseid, kuid samas on erinevate konfessioonide lastetöö Raamatu esimene peatükk sisaldab unikaalset materjali lastetöö ajaloo kohta Eestis nii kaugemas kui lähemas minevikus, tutvustades lugejale seda varamut, mida erinevates kontekstides tehakse. Selle peatüki valmimisele aitasid kaasa inimesed erinevatest konfessioonidest: Pille Havakats (EEKBKL), Annely Kaasik (AKEL), Lia Kaljuste (EELK), Lii Lilleoja (EMK), Mattias Palli (EAÕK) ja Kristiina Vallikivi (EKNK). Erinevate autorite panuse vormis ühtseks peatükiks Lii Lilleoja, kes on aastaid õpetanud Eesti Metodisti Kiriku Teoloogilises Seminaris ning on praegu Tallinna Pedagoogilise Seminari õppejõud. Peatükk käsitleb lastetöö algust Eestimaa kristlikes kogudustes, lastetööd okupatsiooni perioodil ja nõukogude aja järgses Eestis, samuti seda, milline on lastetöö osa koguduse kui terviku töös ning millised on rõhuasetused tänasel päeval erinevates kristlikes konfessioonides. Siia koondatud materjal põhineb osaliselt kunagiste tegijate mälestustel, mis teeb selle eriti väärtuslikuks, sest just mälestused on eriti oluline allikas ajast, kui tööd tehti osaliselt salaja, mistõttu jäeti lastetööst ka võimalikult vähe jälgi. Esimesest peatükist leiab lugeja küll rikkalikult faktilist materjali, kuid tõenäoliselt on lastetööd kirjeldavatest arvudest olulisem sisuline pool – milline on vastava koguduse lastetöö nägu, mida peetakse oluliseks, milliseid rõhuasetusi või arenguid saab täheldada.
Teine peatükk on pühendatud õppijale – mida peaks lastetöötegija tead- ma põhilistest lapse arengulistest iseärasusest. Peatüki autoriks on Eesti Metodisti Kiriku Teoloogilise Seminari rektor Meeli Tankler, kes on laste arengust kirjutanud raamatuid varemgi (Logose kirjastuses 1999. aastal ilmunud raamat „Kuidas areneb laps”). Peatükist leiab lugeja kaasakiskuvalt kirjutatud peamiste arenguteooriate tutvustused. Noore inimese arengut on vaadatud läbi tema eluetappide: milliste arenguliste iseärasustega tuleb arvestada väikelapseeas, koolieelikutega töötades, nooremas koolieas ja teismeliseeas. Eraldi leiavad käsitlemist laste usuline ja kõlbeline areng. Peatüki autor on kasutanud rikkalikult näiteid nii uurimustest kui ka enda elukogemusest.
Kolmas, kõige mahukam peatükk on pühendatud õppeprotsessile – selle eesmärgistamisele ning erinevatele töövormidele (pühapäevakool, laagrid, klubid jm) ja metoodikale. Peatüki kirjutas kasvatusteadlane ja teoloog Einike Pilli, kelle igapäevatööks on õpetajate koolitamine didaktika ja õppekavaarenduse alal. Lisaks on autor olnud pikka aega EEKBKL Laste- ja Noortetöö Keskuse visioonikoja juht. Kaasautoriteks on EEKBKL pühapäevakoolitööd aastaid juhtinud Pille Havakats ja pühapäevakooli õpetaja Ines Kerikmäe. Selles peatükis avatakse samm sammu haaval hästi planeeritud lastetöö ülesehitamise etappe, alustades enda ja koguduse õpikäsitluste läbimõtlemisest, õppekava ülesehitamise põhimõtetest ja õpisisu valiku võimalustest kuni meetodite valiku, tunni ülesehituse ning erinevate lastetöö formaatide kirjelduseni. Peatükist leiab lugeja hulgaliselt eripalgelisi näiteid teooria rakendamisest igapäevasesse lastetöösse. Tekstis on sobivates kohtades viidatud vastava temaatikaga seostuvatele näidetele Lisades, mille koostas staažikas lastetöötegija ja mitmete õppe- materjalide autor Kristi Sääsk.
Neljanda peatüki fookus on õpetaja professionaalsusel ja eetilistel välja- kutsetel. Siin vaadeldakse, milliste juriidiliste kitsendustega tuleb koguduse lastetöös arvestada. Välja on toodud ka põhipunktid, mida peaks lastetöötegija baaskoolitus ning kestev mentorlus sisaldama. Selleks otsitakse malle nii vanakiriklikust traditsioonist kui ka põhjanaabritelt Soomest. Lugeja leiab sellest peatükist mõtteainet, kas ja millist kutse-eetika koodeksit oleks kiriku lastetöötegijal vaja. Peatüki kirjutas EELK Usuteaduse Instituudi religioonipedagoogika projektijuht Kerstin Kask.
Nii teist, kolmandat kui ka neljandat peatükki aitavad isikupärastada, tähenduslikuks mõelda ja oma koguduse konteksti tõlkida siia lisatud järelemõtlemisülesanded, mis on esile tõstetud hallides kastides.
Loodame, et raamatust on abi kõigi Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute lastetöö kavandamisel ja elluviimisel.
Raamatu autorite nimel Olga Schihalejev