Eetika on teadusaru, mis kõige lihtsamalt väljendades uurib inimeste arusaamu õigest ja valest, heast ja halvast. Kutse-eetika on ühe kutseala süsteemselt kujundatud arusaam sellest, kuidas on professionaalselt õige toimida. Nii nagu professionaalne identiteet on osa inimese terviklikust identiteedist, mis areneb ja mida on vaja arendada kogu elu vältel, nõnda on ka refleksioon kutse-eetika küsimuste üle kestev protsess. See peaks kuuluma vältimatu osana nii üksikisiku kui ühtse eesmärgi nimel tegutseva meeskonna tegevuste hulka.
Paljudel kutsealadel on koostatud oma eetikakoodeksid. Põhjaliku ülevaate Eestis kasutusel olevatest eetikakoodeksitest annab Tartu Ülikooli eetikakeskuse poolt välja antud raamat „Eetikakoodeksite käsiraamat“, milles eetikakoodeksi all mõeldakse kirjapandud normide ja/või väärtuste kogumit, mis on toeks valdkonna moraaliprobleemide lahendamisel ja õigete käitumisviiside valikul.
Käsiraamat jagab eetikakoodekseid nende vormist, hõlmavusest, eesmärkidest ja sisust lähtuvalt. Vormi poolest võib leida lühikesi, mõnelauselisi kui ka mahukaid, detailidesse laskuvaid dokumente. Eetikakoodeksiteks võib pidada ka 10 käsku või armastuse kaksikkäsku, hõlmavuse poolest on need mõeldud väga laiadele inimhulkadele, leidub kindla ametirühma esindajatele, aga ka organisatsioonide või ettevõtete jaoks koostatud eetikakoodekseid. Sisust lähtuvalt jaotatakse eetikakoodeksid normatiivseteks, väärtustele põhinevateks ning sotsiaalseid kohustusi võtvateks. Normatiivste puhul sõnastatakse selged ja detailsed juhised konkreetsetes olukordades käitumiseks. Väärtustel põhinevate eetikakoodeksite puhul sõnastatakse üldised väärtused ja toimimise printsiibid. Sotsiaalseid kohustusi võtvate koodeksite puhul sõnastatakse, missuguseid kohustusi ühiskonna ees võetakse.
Nii nagu kirikud ei ole fikseerinud lastetöötegija haridusnõudeid, nõnda ei leidu ka kirjapandud eetikakoodeksit või üldiseid toimimispõhimõtteid. Samas kirjutab Piret Talur: … tänapäevase ilmaliku noorsootöö juured on koolisüsteemi kõrval kahtlemata ka kirikuelus. … nii ilmalikus kui kiriklikus noorsootöös on olulised märksõnad usaldus, vastutus, koostöö, aktsepteerimine, kuuluvustunne, julgustus, toetus. Arusaam õigest ja valest võib olla ilmselt mitmes aspektis erinev, kuid seisukohad, missugune peaks olema noorsootöö tegemise õhkkond ja noorsootöötaja meelestatus noorte suhtes, näivad olevat samad.
Võib küsida, kui meil kristlastena on juba 10 käsku ja armastuse kaksikkäsk, kas nendest siis ei piisa, miks on meil vaja mingit erilist lastetöötegija eetikat.
Üks põhjus ongi see, et eespool nimetatud kristliku eetika printsiibid on liiga üldised, need nõuavad konkreetses situatsioonis konkreetselt töötegijalt analüüsi ja otsustusprotsessi, milleks ehk praktikas aegagi ei jätku. Seetõttu on lõpptulemusega sama oluline ka eetikakoodeksi sõnastamise protsess. Koguduse lastetöö eesmärkide, toimimispõhimõtete ja väärtuste ühine analüüsimine ja sõnastamine loob eeldused töötegijate vaheliseks üksteisemõistmiseks ning sujuvaks koostöös. Mõnikord suhtutakse sellisesse tegevusse kui asjatusse ajaraiskamisse ja rääkimisse sellest, mida nagunii kõik teevad. Kui aga niisugune eesmärkide ja väärtuste teemaline arutelu ette võetakse, selgub, et erinevaid arvamusi on pea sama palju kui arvajaid. Laste- ja noorsootöö puhul maksab sellistesse aruteludesse kaasata ka lapsi ja noori ning nende vanemaid. Nõnda saame ka enam rääkida kaasavast laste- ja noorsootööst. Kaasamise kaudu saavad erinevad inimesed töövaldkonna toimimise kohta rohkem infot, suureneb mõistmine ning valdkonna maine ja usaldusväärsus paraneb nii koguduse sees kui ka ühiskonnas laiemalt.
Eeskuju ja mõtteainet refleksiooniks pakuvad nende ametite eetikakoodeksid, mis on oma olemuselt lähedased kiriku lastetööle, kasvatamise, õpetamise ja inimeste aitamisega seotud elukutsed. Alljärgnevalt vaatleme Eesti õpetajate ja noorsootöötajate eetikakoodeksit ning Soome luterliku kiriku noorsootöö tegija eetikakoodeksit.
Eesti noorsootöötaja kutse-eetika on sõnastatud põhiteesidena. Esimene grupp teese puudutab noorsootöötaja ja noore suhteid.
- Noorsootöötaja on aus ja avatud noorsootöö eesmärkide ja meetodite osas.
- Noorsootöötaja kohtleb noori võrdselt, suhtub noore arvamustesse ja maailmapilti lugupidamise ja sallivusega.
- Noorsootöötaja lähtub töös noorega võrdväärse partnerluse põhimõttest, noorsootöö ja selle korralduse põhimõtetest.
- Noorsootöötaja on huvitatud noore arvamustest, ideedest, maailmavaatest so noorest.
Teine grupp teese puudutab noorsootöö keskkonda.
- Noorsootöö teostamise keskkond on noore poolt aktsepteeritav ning soodustab mitteformaalset õppimist.
- Noorsootöö teostus ja keskkond on turvaline, kvaliteetne, mitmekesine, uuenduslik, uute (lisa)väärtuste loomisele suunatud.
- Noorsootöö keskkonnas lähtutakse eetika põhiteesidest.
Noorsootöötaja eetikakoodeks käsitleb suhteid tegevuste otsese sihtgrupi – noortega ning keskkonnaga, kus noorsootöö toimub. Tõsi, selle kirjeldamisel leiavad märkimist ka kolleegid ja noorsootöö organisatsioonid.
Seevastu Eesti õpetajaeetika koodeks on palju laiahaardelisem. Dokumendi alguses kirjeldatakse selle olemust ja eesmärke: Eesti õpetaja eetikakoodeks on õpetajatevaheline kokkulepe, milles käsitletakse õpetajakutse kõlbelisi eeldusi ja juhiseid. Eetikakoodeks on õpetaja eneseanalüüsi vahend, mis aitab õpetajal teha kõlbelisi valikuid, et langetada otsuseid ning hinnata kõlbeliselt nii enda kui teiste toimimist.
Tuuakse välja õpetaja põhiväärtused.
- Väärikus – siia mahub kõikide inimeste võrdõiguslikkus, sallivus erinevuste suhtes, taktitundelisus ja partneritest lugupidamine. Eraldi tuuakse välja, et õpetajal on kohustus vastu hakata inimväärikust kahjustavatele muudatustele hariduselus.
- Ausus – siin toonitatakse sõnapidamist, usaldusväärsust ja konfidentsiaalsust, vajadust probleeme avameelselt lahendada.
- Õiglus – võrdõiguslikkus ja diskrimineerimise vältimine, objektiivsus hindamisel ja erapooletus hinnangute andmisel. Õiglane kohtlemine õpetajatöös tähendab erinevuste tunnustamist ja võrdsustamise vältimist.
- Iseseisvus – õpetajal on õigus oma väärtustele ja tõekspidamistele. Õppeprotsessis on õpetajal õigus valida eesmärke ja meetodeid, samas kaasneb sellega vastutus tulemuste eest. Õpetaja on loov ja suhtub teiste loomingusse ja autoriõigustesse lugupidavalt.
Edasi käsitletakse õpetaja rolli, suhteid õppija, kolleegide ja ühiskonnaga. Võib öelda, et õpetaja eetikakoodeks on oma sisu poolest väga tihe, hõlmab õpetaja suhteid alates iseendast ja oma professionaalsest rollist, lõpetades ühiskonnaga selle sõna globaalses tähenduses. Tegemist on selgelt ideaali kirjeldava dokumendiga, mis samas pakub oma nüansirohkuses suurepärast materjali eneserefleksiooniks nii üksikisiku kui kogu koolipere suhtevõrgustike põhjal.
Näiteid kiriku töötegijate kutse-eetikast paraku kodumaalt ei leia, küll aga on näiteks Soome luterlikus kirikus nende küsimustega väga põhjalikult tegeldud.
Seal on sõnastatud nii kiriku lastetöö- kui ka noorsootöötegijate eetilised põhimõtted. Alljärgnevalt anname neist lühiülevaate.
- Kiriku lastetöötegija väärtused põhinevad kristlikul inimkäsitlusel ja usul armastavasse Jumalasse. Rõhutatakse seda, et igal lapsel on vajadus ja õigus olla armastatud, ning toimitakse kõigis tegevustes nii, et lapse huvid oleksid esikohal.
- Lastetöötegija eetilised põhimõtted hõlmavad suhteid lapse, kirikuõpetuse ja oma töö ning kolleegidega. Last ja tema lapsepõlve nähakse kui ainulaadset ja ainukordset, rõhutatakse vajadust läheneda empaatiliselt igale lapsele ja tema elule. Lapse turvalisuse tagamiseks peetakse oluliseks tema kuulamist, toetamist ja julgustamist, samuti piiride õpetamist. Töös lähtutakse oma konfessiooni põhiõpetusest ja peetakse oluliseks seda, et lastele saaks kristliku õpetuse põhisõnum tuttavaks ja igapäevaelus nähtavaks.
Soome Luterliku Kiriku Noorsootöötegijate Liidu kodulehel on ära toodud noorsootöötegijate ametieetika põhimõtted, mis kehtivad ka kiriku lastetöötegijatele.
Dokumendis nimetatakse aluspõhimõtete ja -väärtustena ausust, õiglust, halastust, armastust ja elu austamist. Põhimõtted jaotatakse taas vastavalt sihtgrupile: noored, kolleegid, tööandja ja ühiskond.
Noortega töötamise puhul rõhutatakse:
- vajadust toetada vastutustundlikult laste ja noorte terviklikku arengut;
- vajadust hoolitseda laste ja noorte eest nii, et nad kogeksid töötegija poolset heakskiitu, hoolimist ning huvi enda küsimuste ja vajaduste vastu;
- vajadust olla lastele ja noortele oma identiteedi leidmisel turvaliseks ja vastutustundlikuks eeskujuks ja toeks;
- vajadust toetada laste ja noorte vaimulikku kasvu.
Suheteskolleegidega:
- on oluline pidada silmas vajadust olla innustav, aktsepteeriv ja suhtlemisvõimeline;
- aidata kaasa võrdse, õiglase ja motiveeriva töökeskkonna loomisele;
- austada oma kolleege, andes neile tegutsemisruumi ja motiveerides neid ausa tagasiside kaudu.
Suhetes tööandjaga tuuakse esile:
- vajadus toimida ühiste eesmärkide nimel;
- toimida professionaalselt;
- olla oma töös paindlik ning algatusvõimeline;
- toimida laste ja noorte kasvatajana kiriku õpetuse ja usutunnistuskirjade kohaselt.
Suhetes ühiskonnaga peetakse oluliseks:
- vajadust toimida algatusvõimelise ja professionaalse töötegija ja kiriku esindajana noorsootöö võrgustikes ning aidata noorte häälel ühiskonnas kuuldavaks saada;
- olla koostöövõimeline, eelarvamustevaba ja salliv kõigis oma tegevustes;
- toetada laste ja noorte arengut kogu ühiskonnas.
Vaadates erinevate kutsealade erinevaid sõnastusi eetikat puudutavates küsimustes nende töös, võib öelda, et miinimumvariandis on sõnastatud töötegija ja tema tegevuse esmase sihtgrupi suhted, maksimumvariandis on lisatud ka suhted kolleegide, tööandja ja ühiskonnaga. Võib vaielda, kuivõrd on sellistest dokumentidest praktilist kasu ja kuivõrd neid reaalses elus järgitakse, ent ühes tuleb veendunult tõdeda: kui kiriku juhid, töötegijad ja koguduste liikmed üheskoos oma põhimõtete ja tõekspidamiste üle arutlevad, nende arutelude üle iseenda põhimõtted selgemaks saavad ja teiste arvamusi kuulama ja arvestama õpivad, siis on see juba suur samm sidusama ja terviklikuma koguduse poole. Loodame, et lastetöö käsiraamat pakub sellisteks diskussioonideks ainest ja alust.
Järelemõtlemiseks
- Kasutades inspiratsiooniks eelpool tutvustatud koodekseid, sõnasta oma koguduse lastetöötegijate eetikakoodeks.
- Kas ja miks oleks sinu arvates vajalik koostada sarnane eetikakoodeks teie kirikus? Kas ja miks oleks sinu arvates vajalik koostada sarnane eetikakoodeks ühiselt Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute lastetöötegijate jaoks?