Lastetöö tuntuim vorm on pühapäevakooli- või hingamispäevatund. Selle läbiviimiseks on õppeprotsessi peatükis ka kõige enam juhiseid antud. See aga ei tähenda, et koolitundi meenutav, kuigi mängulisemat laadi pühapäeva koolitund on ainus kasutatav lastetöö vorm. Järgnevalt pakume mõned ideed vormidest, mida veel lastetöös võib kasutada.
1.Laste, tüdrukute või poiste klubi. Sellisel klubil on õpetusliku lähenemise kõrval tugev sotsiaalne suunitlus ja tihti ka mingi hobiline tegevusvaldkond. Klubi ja pühapäevakoolitundi võiks tinglikult rõhuasetustelt võrrelda huvihariduse ja koolitunniga. Klubil võib olla õppekava, aga seda võib organiseerida ka teatud tegevuste ümber.
2.Linna- ehk päevalaager. Selliseid laagreid korraldavad kogudused tavaliselt nii oma koguduse lastetöös osalevatele kui ka ümbruskonnas elavatele lastele. Tavaliselt on laagrid viiepäevased, kestes hommikust kas lõunani või pärastlõunani. Laagreid läbib üks teema, mida erinevatel päevadel käsitletakse. Eraldi võivad olla ka päevateemad ja tunniteemad. Lisaks võib Piiblist, kristlikust elust pärit teemadele või linnalaagri teema ehitada ka mingi tegevuse ümber. Näiteks võib korraldada laste korvpalli- või jalgpallilaagri.
Linnalaagril peaks olema lisaks teemadele ka õppekava koos õpiväljunditega, päevaplaanid koos meetoditega ning vastutajad. Linnalaagri tegemisse kaasatakse üldjuhul koguduse vabatahtlikke, sest päeva jooksul toimub nii õpetamist, mängimist, meisterdamist kui ka söömist. Kaaluda tasub tegevuskeskustes tegutsemise võimaldamist. Valmis materjalidest leiab läbimõeldud laagri kavasid konkreetsetele teemadele.
Süsteemsele lähenemisele aitab kaasa, kui aasta lastetöö õppekava seotakse suvise linnalaagriga temaatiliselt. Lisaks tasub mõelda, kuidas aidata linnalaagrisse tulnud ümbruskonna lapsi jätkata sügisel algavas pühapäevakooli töös.
Vaata ka koolivaheaja päevalaagri plaani Lisast 5!
3.Laager. Laager peetakse tavaliselt linnas väljas, kas lastele eraldi või koguperelaagri ühe osana. Viimasel juhul on kasu kogu laagri jaoks ühisest teemast, mida lastele kohandatakse. Osa üritusi peetakse sel juhul erinevatele vanusegruppidele eraldi, osa koos. Laagreid korraldatakse tavaliselt suvel, aga kui on siseruume, kogunevad lapsed heal meelel ka talve-, sügis- ja kevadlaagrisse.
Muus osas kehtivad samasugused soovitused, mis on antud linnalaagri juures.
Vaata lisaks kolmepäevase laagri päevakava Lisast 4!
4. Eriüritused. Lastel on palju enam energiat ja aega. Seepärast tasub kaaluda neile ja vahel ka nende peredele eriürituste korraldamist. Need võivad olla seotud tähtpäevadega, nagu isade- ja emadepäev, vastlapäev, lastekaitsepäev jne. Vahel nimetatakse eriüritusi ka lastepidudeks. Sellistel päevadel peab põhiliseks vormiks olema laste endi tegevus, aga selle vahele võib pikkida õpetust, kogemuslikku palvust või muud sarnast. Hea on eriüritust üles ehitada ja reklaamida läbi põneva teema, mitte öelda ainult: isadepäeva üritus. Kindlasti tuleb päeva kava enne kõigi tegijatega läbi mõelda ja rollid selgelt jagada.
5.Perejumalateenistused. Perejumalateenistus ei ole otseselt lastetöö vorm, vaid ettevõtmine, milles lapsed aktiivselt osalevad. Perejumalateenistusi peetakse tavaliselt suurematel kirikupühadel, isade-, emade- ja lõikus tänupühal. Perejumalateenistus ei peaks olema midagi, mida tehakse lastele ega ka midagi, mida lapsed teevad suurtele, vaid seda tehakse kõigi põlvkondadega koos ja see on suunatud samas kõigile põlvkondadele. Õnnestunud perejumalateenistus on nagu hea muinasjutt – selles on ühtaegu nii lastele mõistetav, tavaliselt narratiivne tasand kui ka täiskasvanutele mõistetav sügav ja elu tõlgendada aitav sõnum.
Soovitatav on perejumalateenistuse ettevalmistamist alustada varakult, et lapsed jõuaksid ära õppida laulud ja luuletused, võimaluse korral näidendid või muud etteasted. Mida enam põlvkondi on perejumalateenistusele kaasatud, seda õnnestunumaks võib seda pidada. Kindlasti peaks lisaks sõnalisele komponendile olema teenistusel suur roll ka visuaalsel ja kogemuslikul osal. Ükski osa ei tohiks olla liiga pikk. Pikkuse valikul on reegel, et kui see hõlmab vähem meeli, suudavad lapsed seda lühemat aega järgida. Näiteks kümneminutine emotsionaalne ja muusikaga saadetud draama pole enamikule lastele pikk, kümneminutine illustreerimata jutlus aga küll. Vajaduse korral võib lapsed suurtele mõeldud jutluse ajaks saata eraldi ruumi meisterdama või näiteks kirikukohvi ettevalmistama.
Kõikide nende töövormide kohta kehtib ütlus: raske õppusel, kerge lahingus. See tähendab, et mida paremini on üritus ette valmistatud, seda kergem on seda läbi viia. Hea ettevalmistuse korral on kergem olla paindlik ja vajaduse korral ümber reageerida. Näiteks kui kogu suvelaagri tegevused on planeeritud õues, aga kõik päevad sajab vihma, siis peab olema ka varuplaan.