Pühapäevakoolide sünniks maailmas loetakse aastat 1780, mil ajalehe-kirjastaja ja filantroop Robert Raikes alustas Inglismaal Gloucesteris koos pastor Thomas Stockiga vabrikutööliste laste õpetamist. 1780. aasta juu- lis kogus ta oma kodulinnas esimest korda kokku 6-14-aastasi lapsi, kel puudus igasugune haridus, kes ei käinud koolis ega kirikus. Enamik neist lastest töötas vabrikutes ja nende ainuke vaba päev oli pühapäev. R. Raikes korraldas oma kodu ühes toas pühapäevakooli, kus õpetati nii lugema kui kirjutama ja anti ka usuõpetust.…

Loe edasi

Nõukogude võim püüdis täielikult lämmatada igasuguse laste ja noorte usulise õpetuse nii koolides kui ka kogudustes. Kiriklik laste- ja noortetöö oli okupatsiooni ajal ametlikult keelatud ning kriminaalkorras karistatav. Vaatamata raskustele tegutsesid 1950.-1980. aastatel erinevate uskkondade koguduste juures nn põrandaalused pühapäevakoolitöö rühmad. Eesti Evangeelne Luterlik Kirik Nõukogude okupatsiooni tulek muutis totaalselt senise kristliku lastetöö korraldamise. Noorsootöö Keskus likvideeriti 30. septembril 1940. aastal. Pärast Teist maaimasõda keelustati organiseeritud kiriklik lastetöö seadus- tega. Järjepidevus jäi siiski püsima tänu…

Loe edasi

Okupatsiooniaja lõpul seisid kõik kogudused silmitsi uute võimaluste ja erakordsete väljakutsetega. Kadus vajadus teha pühapäevakoolitööd salaja ja koduseinte vahel. Koguduseliikmete lapsed hakkasid kutsuma pühapäevakooli ka naabrilapsi ja koolikaaslasi, kellel puudus kristlik taust. Algas pühapäevakoolide õitseaeg, mil mõnes koguduses ületas pühapäeva- koolis osalevate laste arv koguduse liikmete arvu. Tuli asutada arvukalt uusi pühapäevakooli rühmi ja anda kiirkoolitust uutele õpetajatele. Eesti Evangeelne Luterlik Kirik 1980. aastate lõpul sai kiriklik lastetöö uue alguse. 1988. aastal asutas EELK konsistoorium…

Loe edasi

Kuigi 1990. aastate keskel hakkas laste arv pühapäevakoolides vähenema, toimub enamikes Eesti kogudustes lastetöö edasi. Erinevatel uskkondadel on lastetöös pisut erinevad rõhuasetused, kuid peamiseks töövormiks on endiselt pühapäevakooli tunnid. Eesti Evangeelne Luterlik Kirik Pühapäevakooli tegevuse põhisisuks on piiblilugude tundmaõppimine ja kristluse põhitõdede tutvustamine. Pühapäevakool on kiriku viis anda lastele kristlikku kasvatust ning pakkuda osadust, õpetada lapsi nägema Jumala tegusid, kogema Tema lähedalolu nii sõnas kui ka palves ja erinevate tegevuste kaudu kandma edasi kristlikke väärtusi.…

Loe edasi

Kiriklik lastetöö Eestis on mitmetes kogudustes alguse saanud juba enam kui sada aastat tagasi. Eri uskkondade lastetöös on läbi aegade küll mõningaid erinevusi, kuid ka üsna palju sarnast. XX sajandi algusveerandi pühapäevakooli tööd iseloomustab avatus kõigile lastele. Pühapäevakoole asutati neisse kogudustesse, kus lastetöö toimimise eest võtsid vastutuse ärksamad koguduseliikmed. Mõnel pool Eestis oli tunda ka mõistmatust lastetöö kui koguduse olulise töövald- konna vajalikkuse suhtes. Okupatsiooni ajal oli kiriklik lastetöö Eestis keelatud ning kriminaalkorras karistatav. Keelust…

Loe edasi

ENGMAN, Kristel. 2009. Kristlikust kasvatustööst Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus eile ja täna. Ettekanne EELK Haapsalu Püha Johannese koguduse pühapäevakooli asutamise 20. aastapäevale pühendatud seminaril. HAAMER, Markus. 2003. Onu Martini Pühapäevakool ehk Lastetund. Religioonipedagoogika kursuse lõputöö. Tallinn: EELK Usuteaduse Instituut. HAVAKATS, Pille. 2011. Lastetöö Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidus. Käsikiri. KAASIK, Annely. 2011. Lastetöö Seitsmenda Päeva Adventistide kogudustes. Käsikiri. KALJUSTE, Lia. 2011. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku lastetöö. Käsikiri. KORJUS, Tabea. 1937. Pühapäevakooli õpetaja käsiraamat.…

Loe edasi