1. Inimese kuvand Piiblis ja õhtumaises kultuuris
Käesolevas peatükis on eesmärgiks inimkäsituse kirjeldamine läbi Vana ja Uue Testamendi tekstide ning kirikuloo.
Rubriik: Kristlik täiskasvanuharidus
2. Täiskasvanud õppija ja täiskasvanuõpe
Täiskasvanuõpe on üks osa elukestvast õppest. Ei ole võimalik tõmmata päris täpset joont, kust algab täiskasvanuõpe. Vahel seostatakse seda vanusega, vahel sotsiaalsete rollidega, mõnikord sellega, kuidas õppija ise oma identiteeti mõistab. Viimasel juhul eeldatakse, et täiskasvanud õppija ei pea õppimist oma põhiliseks sotsiaalseks rolliks.
3. Täiskasvanu areng
Peatükis on eesmärgiks ülevaade täiskasvanu arengust ja küpsusest, sh ka usulisest arengust ja küpsusest. Täiskasvanu ja tema arengu mõistmine võimaldab õpet mõtestada ning teha valikuid täiskasvanu arengu ja õppimise toetamisel. Arenguteooriad võimaldavad märgata ja analüüsida osalejate arengut, mõtestada ja valida sihte, analüüsida õppe mõjusust ning vajadusel teha muutusi.
4. Kogudus kui õppiv organisatsioon
Peatükis on eesmärgiks, et lugejad mõistaksid, mis vahe on õppivatel ükiskkristlastel ja kogudusel kui õppival organisatsioonil ning kuidas arendada kogudust õppivaks organisatsiooniks. Käsitleme koguduse kui õppiva organisatsiooni tunnuseid, organisatsioonilise õppimise tasandeid ja nende seoseid mitmesuguste muudatustega. Anname põgusa ülevaate õppiva organisatsioonina arenemise võimalustest ja sellega seotud eestvedamisest koguduses.
5. Täiskasvanuõppe kavandamine, läbiviimine ja hindamine
Peatükis on eesmärgiks anda lugejale terviklik pilt õppeprotsessi õppijakeskse kavandamise peamistest sammudest ja oskus eesmärgi saavutamisele hinnangut anda.
6. Õppimise eelhäälestus. Soojendusharjutused
Selleks, et õppijad võiksid tõhusamalt saavutada õppimiseks vajaliku meeleolu ja hoiaku, saab kasutada mitmesuguseid harjutusi, mis loovad turvalise õpikeskkonna ja äratavad osalejates huvi õpitava vastu. Seesugustel soojendusharjutustel on mitmeid eesmärke. Kui õpirühmas on üksteisele võõrad inimesed, pööratakse soojenduse käigus esmalt suurt tähelepanu tutvumisele mitmete seda hõlbustavate harjutuste abil. Tutvumise eesmärk on luua osalejate vahel usalduslik ja toetav õhkkond, mis on eelduseks turvatunde tekkimisele. Järgnevalt mõned näited tutvumisharjutustest: Lihtsaks võimaluseks tutvuda on ringis oma nime ütlemine…
7. Grupidünaamika koguduse täiskasvanute õppes
Antud kirjutis on mõeldud eelkõige koolitajatele ja grupijuhtidele, olgu tegemist koguduse juhi, mõne projekti või ürituse juhi, noorte grupijuhi või mõne valdkonna õpetajaga. Kui kindlal eesmärgil tuleb kokku hulk inimesi, siis moodustub justkui uus organism, mis on alati millegi poolest unikaalne. Grupi koolitamine on alati põnev ja üllatusterohke tegevus. Iga inimene ja iga seos inimeste vahel on muutuv ja erakordne. Selleks, et luua inimeste kooslusest hästi toimiv ja sihikindlalt eesmärgi poole liikuv grupp või meeskond,…
8. Rasked õppijad ja keeruline grupp
Käesoleva peatüki eesmärk on aidata lugejatel märgata tüüpilisi probleemsituatsioone nii grupi kui üksikõppija tasemel ning neid lahendada. Keeruka grupi ja raskete õppijate klassifikatsioone on mitmeid ning osaliselt sõltuvad need sellest, millises keskkonnas ja mis eesmärgiga koolitust tehakse. Koguduse töövormides osalevad inimesed vabatahtlikult ning seetõttu ei ole tavaliselt tegu motivatsiooniprobleemiga. Raskete õppijate puhul võib eristada järgmisi isikutüüpe: väga jutukas osaleja (sh targutaja, domineerija) väga vaikne osaleja õppimisvõimetu ehk “lukustatud arusaamadega” osaleja pidevas opositsioonis olev osaleja, kes…
9. Temaatilised väikegrupid
Selle peatüki kirjutaja eesmärk on anda lugejatele ülevaade väikegruppidega seotud täiskasvanuõppe vajalikkusest, ohtudest ning võimalustest. Peatükis kirjeldatakse mõningaid temaatilisi väikegruppe ja tutvustatakse eesti keeles kättesaadavaid materjale. Väikegruppi on raske täpselt defineerida. Siiski võib selleks pidada mingi eesmärgiga ja teatud järjepidevusega kogunevat inimkooslust. Väikegrupi suurus võib varieeruda 3‒4 inimesest kuni umbes 15-ni. Kui grupp on suurem kui 20, ei toimi see enam samamoodi kui väikegrupp ja on tõenäoline, et seal sees hakkavad moodustuma eraldi väikegrupid. Väikegrupi…
10. Piibliõpe
Peatükis on eesmärgiks anda ülevaade piibliõppega seotud eesmärkidest, lähenemisviisidest, õppemeetoditest ja ohtudest. Peatüki lõpus on toodud mõned näited piiblikoolide õppekavadest.
11. Töötegijate koolitus
Einike Pilli Käesoleva peatüki kirjutajate eesmärk on, et lugeja saab ülevaate peamistest võimalustest, kitsaskohtadest ja lähenemisviisidest koguduse töötegijate väljaõppes.
12. Jumalateenistus kui täiskasvanuõppe keskkond
Mõtlev masin, uskuv loom või armastav inimene? Mis tahes pedagoogika aluseks on teatavat sorti filosoofiline antropoloogia – inimloomust kirjeldav väidete või eelduste kimp. Pedagoogika, mis mõistab haridust kui ideede või informatsiooni levitamist, eeldab vaikimisi, et inimolendid on „mõtlevad asjad“ või „kognitiivsed masinad“. Intellektualistliku antropoloogia keskmes on ideed ja kontseptsioonid, mis lokaliseeruvad inimajus, ning kõik kehaga seonduv jääb vaatevälja äärealale või sellest sootuks väljapoole. Seevastu pedagoogika, mis mõistab haridust eeskätt isiksuse kujundamisena, võtab eelduseks hoopis teistsuguse…
13. Lugemine, kirjutamine ja kirjastamine kui täiskasvanuõppe vorm
Täiskasvanuõppest kiputakse rääkima sageli formaalses võtmes, isegi kui ei peeta silmas kraadiõpet. Täiendkoolitused, kursused, ümberõpe – kõik see on muidugi vajalik ka kristlikus kontekstis. Teoloogilised õppeasutused ja kiriklikud struktuurid pakuvad nii pastoritele kui teistele aktiivsetele kaastöölistele koguduses eraldatud ja eesmärgistatud aega, et mingis vallas oma teadmisi täiendada või uusi teadmisi-oskusi omandada. Nädalalõpp või üks-kaks päeva kuus pikema aja vältel võib seda eesmärki suurepäraselt täita. Teatud määral, puhuti lausa tõhusalt, täidavad seda ülesannet ka konverentsid ja…
14. Pilk täiskasvanud õppijale retriidi vaatevinklist
Loodan, et sõna retriit on tuttav, ehk on silme eest või kõrvust läbi lipsanud isegi eestikeelsed vasted süvi (tuletatud süvenemisest) ja erdus (eraldumine + hardus) sellele võõrsõnalisele mõistele, mida meie keeleruumis viimase 10 aasta jooksul üha sagedamini kuulda võib. Selleks, et saaksime rääkida retriidist kui täiskasvanute õpikeskkonnast – kas ja milline õppimine retriidil toimub? – oleks vajalik mõista retriidi kui sõna ja sündmuse tähendusvälja ja kujunemislugu.
15. Täiskasvanute koolitaja areng
Artiklis on eesmärgiks mõtestada ja väärtustada kristlikus kontekstis koolitajaks olemist, kujunemist ja arengut. Kristlikus koguduses on täiskasvanute õpetamine ja õppimine olnud loomulik tegevus, kuid seda ei pruugita alati teadvustada ega väärtustada.